- Ettevõtted laenasid peale pankade ka mujalt
- Ettevõtete võla kasv võib olla märk investeeringute suurenemisest
- Majapidamised laenavad hoogsalt eelkõige pankadest
- Kiirest laenukasvust tulenevaid riske leevendab sissetulekute ja säästude kasv
Ettevõtete võlg hakkas 2018. aasta esimeses pooles kasvama. Teise kvartali lõpuks ulatus ettevõtete võla aastakasv 5%ni. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude kasv on ulatunud juba paar aastat ligikaudu 7%ni[1]. Samuti on kasvanud laenamine pangandusvälisest finantssektorist, nagu valdusfirmadelt ning laenuvahendusega tegelevatelt pensioni- ja investeerimisfondidelt. Samas moodustab neilt laenatu pankadega võrreldes ettevõtete võlast oluliselt väiksema osa. Välismaalt laenamine, mis on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik, suurenes teises kvartalis energiasektori ettevõtete suurema laenamise tõttu.
Võla edasine kasv oleneb sellest, kui palju ettevõtted investeerivad. Paaril viimasel aastal on ettevõtete võlg püsinud ligikaudu samal tasemel, kuna ettevõtted on investeerinud vähe. Võla kasv võib olla aga märk sellest, et investeeringud teises kvartalis suurenesid või on lähikvartalitel suurenemas. Seda oletust toetab ka see, et lisaks võlakapitalile on ettevõtted mõnevõrra rohkem kaasanud raha ka omakapitali kujul. Eesti Panga 2018. aasta juuniprognoosi järgi kiireneb võla kasv lähiaastatel veel pisut, 6–7%ni, mis vastab ligikaudu majanduse nominaalkasvule.
Majapidamised ostavad agaralt eluasemeid ja autosid, mistõttu olid nende võlakohustused teise kvartali lõpuks ligikaudu 7% suuremad kui aasta varem. Viimaste kuude andmed uute eluasemelaenude väljastamise kohta osutavad samas kasvu mõningasele aeglustumisele. Laenatakse eelkõige pankadest. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt, võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud.
Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud võlakohustustest kiiremini, mis leevendab kiire laenukasvuga seotud riske. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 10%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Lisaks on suurenenud ka pensionifondidesse kogutud vara. Kuigi säästud on kiiresti kasvanud, jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt tagavara.