Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palgakasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas. Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast tööturu jahenemist.
Nii Euroopa kui ka kogu maailma majanduskasv aeglustub ning see hakkab tulevikus järjest rohkem mõjutama Eesti majandust ja tööturgu. Tööjõunõudluse kasvu pidurdumisele osutab näiteks see, et vabade töökohtade arv 2018. aasta teisel poolel enam ei suurenenud ja ettevõtete hõiveootused on muutunud pessimistlikumaks. Vähenenud on ka nende ettevõtete osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks tootmise laiendamist takistavaks teguriks, mis viitab palgasurve vähenemisele.
Eesti alaliste elanike seas on tööhõive määr nii teiste Euroopa Liidu riikide kui ka ajaloolise keskmisega võrreldes väga kõrge, mis piirab hõive edasist kasvu üha rohkem. Ettevõtete aruanded näitasid 2018. aasta teisel poolel suuremat hõive kasvu kui Eesti tööjõu-uuring, mille abil hinnatakse Eesti alaliste elanike tööturukäitumist. Erinevust aitab selgitada see, et välismaalt värvatud tööjõud toetab hõive suurenemist rohkem kui varem.
Suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul ületas palgakasv 2018. aasta teisel poolel tootlikkuse kasvu. Palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus sektoris (hariduses ja tervishoius), kuid aasta viimases kvartalis ka ehituses ja tööstussektoris. Tõenäoliselt oleks palgakasv kujunenud 2018. aastal veelgi kiiremaks, kui poleks rakendatud tulumaksureformi, mis suurendas keskmisest väiksemat palka teenivate töötajate netopalka märgatavalt. Samuti pidurdas palgakasvu erasektoris töötajate värbamine välismaalt, mis tähendas, et töötajate värbamisel oli kohaliku tööjõu nappus ettevõtete jaoks väiksem probleem.
