Euribor on viimastel kuudel kiiresti kasvanud. Kuue kuu euribor, millega on seotud enamik Eestis tegutsevate kommertspankade väljastatud eluasemelaene ja ettevõtete laene, oli veel juuni alguses negatiivne, kuid ületas oktoobri keskpaigas juba 2%. Euribor kasvab, kuna inflatsioon püsib euroalal kiire ning sellega võitlemiseks on Euroopa Keskpanga nõukogu tõstnud intressimäärasid, millega kommertspangad saavad keskpangas raha hoiustada ja laenu võtta. See omakorda kergitab intressimäära, millega kommertspangad on euroalal valmis üksteisele laenama ja mida euribor kajastabki.
Samal ajal on veidi vähenenud eluasemelaenude ja autoliisingute puhul euriborile lisatav intressimarginaal. Eluasemelaenude intressimarginaal langes septembris keskmiselt 1,6%ni, aasta varem oli see veel 2,1%. Intressimarginaal alaneb seetõttu, et Eestis tegutsevad pangad saavad suure osa oma rahast nõudmiseni hoiustest, mille intressimäär on nullilähedane ja pole oluliselt tõusnud. Seega pole intressikulud siinsete pankade jaoks märkimisväärselt kasvanud. Samas on euribori tõus aidanud suurendada laenudelt teenitavat intressitulu. See on võimaldanud pankadel laenude intressimarginaale kasumit kaotamata veidi vähendada, arvestades kasvanud konkurentsisurvet. Viimane tuleneb omakorda mõne panga ambitsioonikatest kasvuplaanidest.
Ettevõtetele väljastatud laenude intressimarginaalid on jäänud ligikaudu aastatagusele tasemele. Arvestades seda, et viimase aasta jooksul on majanduse väljavaated halvenenud ja riskid kasvanud, on intressimarginaali samaks jäämine kahtlemata hea uudis ettevõtetele. Tõenäoliselt on mõningaid teisi laenutingimusi siiski pisut karmistatud ning koos euribori tõusuga on see halvendanud hinnanguid, mida ettevõtted laenuturule annavad. Üldiselt on laenude kättesaadavus praegu siiski jätkuvalt hea. Seda kinnitab näiteks kiire laenukasv – ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv hoogustus septembris 12,5%ni. Teistest paremate hinnangute ja kiirema laenukasvuga paistavad silma eelkõige kinnisvaraettevõtted.