EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Kui viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see ajutiselt jälle elavnema. Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastal meie seatud 2% eesmärgile. Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. EKP ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on 2023. aasta ja eriti 2024. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.
Alusinflatsiooni näitajad on veelgi leevenenud. Euroalasisene hinnasurve on aga endiselt tugev, seda eeskätt tööjõu ühikukulude jõulise kasvu tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsioon eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt olema 2023. aastal keskmiselt 5,0%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,3% ja 2026. aastal 2,1%.
Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub majanduses jätkuvalt jõuliselt. Rangemad rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks. Edaspidi peaks majandus elavnema. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv – sedamööda, kuidas inflatsiooni aeglustumine ja palkade kasv inimeste olukorda leevendavad – ja välisnõudluse paranemine. Seega eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates, et kasv hoogustub keskmiselt 0,6%-lt 2023. aastal 0,8%ni 2024. aastal ning 1,5%ni nii 2025. kui ka 2026. aastal.
EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.
Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.
EKP baasintressimäärad on peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. Samuti tegi EKP nõukogu täna otsuse edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. Ta kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.
EKP baasintressimäärad
Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00%.
Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.
Nõukogu kavatseb jätkata PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.
EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.
Refinantseerimisoperatsioonid
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.
***
EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
