EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiab EKP nõukogu, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Nõukogu edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast.
EKP baasintressimäärad on EKP nõukogu peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. EKP nõukogu arutas täna ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Veebruarikuisel istungil teeb EKP nõukogu teatavaks varaostukava varade vähendamise üksikasjalikud parameetrid. EKP nõukogu hindab varaostukava portfelli vähendamise ulatust korrapäraselt, et tagada selle jätkuv vastavus rahapoliitika üldisele strateegiale ja kursile ning säilitada turu toimimine ja kindel kontroll lühiajaliste rahaturutingimuste üle. 2023. aasta lõpuks vaatab nõukogu läbi ka lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku, mis annab asjakohast teavet bilansi normaliseerimise protsessi lõppeesmärkide kohta.
EKP nõukogu otsustas täna baasintressimäärasid tõsta ja teeb seda eelduste kohaselt märkimisväärselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab meie seatud eesmärki tõenäoliselt liialt pika aja jooksul. Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioonimäär novembris 10,0%, mis on veidi madalam kui oktoobris registreeritud 10,6%. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jäävad mõneks ajaks püsima. Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4%ni ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3%-le, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema. 2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4% ja 2,3%. Inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9% ja hoogustuma 2023. aastal 4,2%ni ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8%ni ja 2025. aastal 2,4%ni.
Käesoleva aasta neljanda kvartali ja järgmise kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4%, 2023. aastal 0,5%, 2024. aastal 1,9% ja 2025. aastal 1,8%.
EKP baasintressimäärad
EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 21. detsembrist 2022 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%.
Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Seejärel hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Refinantseerimisoperatsioonid
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
***
EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
