Inflatsioon püsib väljavaate kohaselt endiselt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Laekunud andmed toetavad üldjoontes hinnangut EKP nõukogu möödunud istungil esitatud keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Koguinflatsioon on viimastel kuudel aeglustunud, kuid hinnasurve püsib tugev. Samal ajal avaldub varasemate baasintressimääratõusude mõju jõuliselt euroala finants- ja monetaartingimustes, ent see, millise viivitusega ja kui tõhusalt avaldub see reaalmajanduses, on endiselt ebakindel.
EKP nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu rahapoliitikaotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.
EKP baasintressimäärad on endiselt EKP nõukogu peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. Samal ajal vähendab nõukogu mõõdukas ja prognoositavas tempos jätkuvalt eurosüsteemi varaostukava portfelli mahtu. Kooskõlas nende põhimõtetega eeldab EKP nõukogu, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist.
EKP baasintressimäärad
EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 10. maist 2023 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25%.
Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni. EKP nõukogu eeldab, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist.
Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Refinantseerimisoperatsioonid
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
***
EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. EKP käsutuses on kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
