Tarbijate ostukorv kallines juulis 1,1 protsenti ja aastataguse perioodiga võrreldes 5 protsenti. Kahe viimase kuuga on Eesti hinnatase tõusnud rohkem kui 2 protsenti ja hinnakasv on muutunud laiapõhjalisemaks, hõlmates lisaks energiahindadele ka püsikaupu ja turismiteenuseid.
Juulis oli peamiseks hinnakasvu põhjustajaks taaskord elektri ja toornafta kallinemine ja sellest tulenev mootorikütuste hinnatõus. Energiahinnad kallinesid aastaga 22 protsenti, mis seletab ära ligikaudu kaks kolmandikku inflatsioonist. Sügisel tõuseb viitajaga veel ka imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia hind. Viimaste nädalate jooksul on toornafta hinnatase mõnevõrra stabiliseerunud ja loodetavasti takistab see inflatsioonil endises tempos edasi kerkimast.
Tööstuskaupade aastane hinnatõus ulatus juulis 2,9 protsendini. Kiiresti kallinevad peamiselt ehitusmaterjalid, kodusisustus ja kasutatud autod. Eesti tööstusettevõtted üritavad otsa saanud laovarusid taastada ja seepärast on tööstusettevõtete tootmisvõimsuse rakendatus rekordikõrge (81 protsenti), kuid tootmise suurendamist pidurdab materjalipuudus. Samas olid riiete ja jalatsite hinnasoodustused juulikuiste allahindluste ajal tänavu suuremad kui eelmisel aastal.
Teenuste hinnakasvu toetas turismi elavnemine tänu viirusekriisi leevenemisele. Statistikaameti andmetel kallinesid puhkusereisid, lennupiletid ja majutusteenused juulis aastaga rohkem kui 20 protsenti. Üldine palgakasv ei ole ka enam nii aeglane kui möödunud aastal.
Lähikuude inflatsiooni hoiab ülal toorainete ja impordikaupade kallinemine maailmaturul, kuid Eesti Panga prognoosi kohasel kujuneb inflatsioon järgmisel aastal praegusest mõnevõrra aeglasemaks.
