Tarbijakorvi aastane hinnakasv aeglustus statistikaameti teatel jaanuaris 1,6 protsendini. Detsembriga võrreldes langesid tarbijahinnad jaanuaris aga 0,4 protsenti. Kuise hinnalanguse taga oli elektri ning riiete ja jalatsite odavnemine. Nende kaupade hinnad langesid jaanuaris seekord rohkem kui tavapärase hooajalisuse tõttu. Teenuste hinnakasv püsis seevastu kiire, sest aasta alguses korrigeerivad hindu paljud ettevõtted.
Viimastel kuudel on välisturgude hinnakasvu tagasi hoidnud ajutised tegurid. Elektri hind Põhjamaade elektribörsil oli jaanuaris erakordselt madal, kuna ilm oli soe. Kuigi väga soodne elekter ei jõudnud piiratud ülekandevõimsuste tõttu täiel määral Eesti tarbijateni, odavnes elekter Eestiski aastavõrdluses 18 protsenti. Jaanuaris kallinesid mootorikütused aastaga 13 protsenti, ent jaanuari lõpus algas nafta ulatuslik odavnemine (muu hulgas ka koroonaviiruse leviku tõttu), mis peaks tarbijahindadesse jõudma veebruaris.
Toiduained võivad sellel aastal hinnakasvu kiirendada, sest toidutoormete hind maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization, FAO) andmetel tõusnud kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast. Värske statistika kohaselt ulatub toiduainete osakaal tarbijate ostukorvis rohkem kui neljandikuni, mistõttu on toiduained mõjutanud inflatsioonitempo kõikumist rohkem kui paljud teised komponendid. Alkoholi osakaal eestlaste tarbijakorvis on endiselt üks suurimaid Euroopa Liidu riikides ning ulatub 4 protsendini (kui arvestame ka turistide tarbimist, siis rohkem kui 5 protsendini).
Eesti tarbijahindade kasv on sellel aastal mullusest aeglasem ja jääb Eesti Panga prognoosi kohaselt kahe protsendi lähedusse.
