Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise järel ja kiiresti kasvavate väiksemate pankade eestvedamisel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis tõusnud. Hoiustajad on seda märganud ja raha nõudmiseni hoiustest ehk arvelduskontol seisva raha tähtajalistesse suunanud. Hoiuseintressimäärade edasine areng sõltub eelkõige sellest, milliseks kujuneb lähiaja majandusaktiivsus ja nõudlus laenude järele, ehk kas pankadel on laenukasvu rahastamiseks vaja täiendavat ressurssi või mitte. Vähetähtis pole ka see, kuidas hoiustajad intressimäärade tõusule reageerivad.
Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõstmine on saanud Eestis viimasel ajal tähelepanu peamiselt sellepärast, et kerkivad ka laenude intressimäärad. Vähem on räägitud aga sellest, et baasintressimäärade tõus kandub üldjuhul üle ka teistesse lühi- ja pikaajalistesse intressimääradesse. See tähendab, et inimestel tekib võimalus ka hoiustelt ja võlakirjadelt suuremat intressi teenida.
Madalate intressimäärade perioodil polnud suurt vahet, kas hoida raha nõudmiseni või tähtajalisel hoiusel, kuna intressimäärade vahe oli niivõrd väike. Nüüd see päris nii enam pole. Väiksemad, kiiremini kasvavad pangad hakkasid Eestis intressimäärasid tasapisi tõstma juba 2022. aasta kevadel ning jätkasid sellega ka suvel ja varasügisel. Hilissügisel järgnesid neile ka suuremad pangad. Nii kerkis majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intress 2021. aasta keskmiselt 0,3%lt 2022. aasta detsembriks 1,6%ni ja ettevõtete oma vastavalt 0,3%lt 1,7%le. Tasub ka lisada, et sellel tasemel on Eesti pankade pakutav hoiuste keskmine intressimäär ühtlasi ka euroala kõrgeimate hulgas. Hoiustajad on tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu märganud ja nii on pankades hoitav raha hakanud voolama nõudmiseni hoiustest tähtajalistesse.
Seda, millisel määral rahapoliitilised intressimäärad hoiuseintressimääradesse üle kanduvad, mõjutavad mitmed tegurid. Ühe olulise tegurina kujundab hoiuseintressimäärasid majandusaktiivsus. Kui majanduskasv kiireneb, siis on raha, mida hoiustada, rohkem ja hoiuste intressimäärad seetõttu langevad. See töötab ka vastupidi. Samal ajal võib majanduskasvu kiirenedes suureneda ka laenunõudlus, mistõttu on pankadel hoiuseid rohkem vaja ja hoiuste intressimäärad võivad ka tõusta. Eestis hoiuste kasv möödunud aastal majandusaktiivsuse kahanedes aeglustus, samal ajal kui laenukasv jäi küllaltki hoogsaks. Seetõttu on pankadel, eriti nendel, kes on soovinud kiiremini laenuportfelli kasvatada, olnud põhjust hoiuste intressimäärasid tõsta.
Nii laenude kui ka hoiuste intressimäärad sõltuvad palju ka sellest, milline on konkurents pangandusturul. Kui see on väike, siis on hoiuste intressimäärad tavaliselt madalamad. Eesti pangandusturul on konkurentsi hinnatud teiste riikidega võrreldes varasemalt pigem väheseks. Viimastel aastatel on see aga väiksemate, kiiremini kasvavate pankade tõttu suurenenud, mistõttu saab öelda, et hoiuste intressimäärade tõusu toetab ka konkurentsiolukord. Hoiuste intressimäärad võivad samas tihtipeale ka pangati üsnagi erinevad olla. Erinevused on tingitud peamiselt sellest, kuidas pääseb pank ligi muudele rahastamisviisidele ehk millisel määral vajab pank hoiuseid oma laenutegevuse rahastamiseks. Suuremad, hästi kapitaliseeritud ja likviidsed pangad ei vaja hoiuseid nii palju kui nende väiksemad, väiksema kapitaliseerituse ja likviidsusega konkurendid, mistõttu on esimeste pakutavad intressimäärad madalamad. Hoiuseintressimäärade taset on seostatud ka keerulisemate tingimustega raha- ja kapitaliturgudel. Nendel pankadel, kes kasutavad raha- ja kapitaliturgudel emiteeritud võlakirju oma laenutegevuse rahastamiseks suuremal määral, kipuvad hoiuseintressimäärad olema kõrgemad. Ka Eestis on tähtajaliste hoiuste intressimäärad pankades üsna erinevad. Veebruari keskpaigas varieeruvad Eestis tegutsevate pankade poolt üheaastase tähtajalise hoiuse eest pakutavad intressimäärad 0,7%st 2,6%ni. Kõrgemad on hoiuseintressimäärad nendes pankades, kus laenuportfell kasvab kiiremini, ja need on ka pangad, kus tähtajaliste hoiuste osakaal on suurem.
Kokkuvõttes saab öelda, et Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõustes võib oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Rahastamistingimused muutusid rahvusvahelistel raha- ja kapitaliturgudel möödunud aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt keerulisemaks, mistõttu on hoiused pankade jaoks varasemast rohkem hinnas. Samuti toetab hoiuseintressimäärade tõusu konkurentsiolukord, kuigi selle kujunemine sõltub suuresti ka sellest, kui palju on pankadel hoiuseid vaja ehk milliseks kujuneb laenunõudlus. Laenunõudlust mõjutab aga majandusaktiivsus. Lähiajal on küll oodata majandusaktiivsuse ja laenunõudluse kahanemist, kuid laenukasv peaks ka edaspidi jääma siiski küllaltki tugevaks.
Konkurentsiolukorra kujunemisel on paljugi aga ka hoiustajate endi kätes: kas suuname oma raha intressimäärade tõustes nõudmiseni hoiusel (arvelduskontol olev raha) hoidmise asemel tähtajalistesse hoiustesse ja nendesse pankadesse, kus makstakse hoiuste eest kõrgemat intressi või mitte. Ilmselt ütleks nii mõnigi selle peale, et mis see keskmiselt ligi 2% intress siis väärt on, kui inflatsioon on kõrgem, aga kui nõudmiseni hoius niikuinii pangas seisab, siis on ka 2% parem kui mitte midagi.
