Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset. Hinnatõusu aeglustumise peamiseks põhjuseks olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energiahinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued infokillud. Majanduskasvu taastumise aeglane tempo hoiab tagasi ka hindade tõusu ning kinnitab veendumust, et hinnatõusu püsivaks aeglustamiseks ei ole keskpangal tarvis enam intressimäärasid senistes kõrgustes hoida. Seetõttu otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus langetada intressimäärasid veel 0,25% võrra.
Üldine tunnetus on, et euroalal tervikuna saab majanduskasv olema pigem tagasihoidlikum, kui veel kuu või kaks tagasi võis oodata. See tähendab tõenäoliselt ka vähesemat survet hindade tõusuks. Suuremat rolli mängib seejuures just Euroopa suuremate riikide – Saksamaa ja Prantsusmaa – majanduse nõrk seis ja väljavaade. Sellele viitavad nii sealsete ettevõtjate hinnangud, mida peegeldavad nn ostujuhtide indeksid kui ka järsult aeglustunud hinnatõus. Nii näiteks olid hinnad Saksamaal septembris 1,8% ja Prantsusmaal vaid 1,5% kallimad kui aasta tagasi.
Finantsturgudel jälgitakse mõistagi tähelepanelikult nii erinevaid majandusnäitajaid kui ka Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete vihjeid selle kohta, kuidas nad kavatsevad värskemat statistikat ja majandusuudiseid järgmisi intressiotsuseid tehes arvesse võtta. Nii ei olnud ka eilne otsus tähelepanelikele uudisvoo jälgijatele üllatuseks. Keskpangas me põhimõtteliselt ei prognoosi iseenda tulevasi otsuseid, küll aga on huvitav vaadata, milliseid edaspidiseid muutusi intressimäärades peavad tõenäoliseks investorid finantsturgudel. Nii saame praegu nentida, et viimase kuu jooksul on kasvanud ootus, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid järgmiseks kevadeks veel umbes poole protsendi võrra. Kaugemale tulevikku vaadates peetakse finantsturgudel aga tõenäoliseks, et lühiajalised intressimäärad stabiliseeruvad 2026. aasta teiseks pooleks pigem kõrgemal tasemel, kui veel kuu aega tagasi arvati. See tähendaks lühiajaliste intressimäärade jäämist 2% lähedale. Neid pikemaajalisi turuootusi võiks käsitleda tõdemusena, et ju usuvad investorid nii keskpanga suutlikkusse hinnatõus kontrolli alla saada kui ka sellesse, et euroala majandus ei vaja turgutamist veelgi madalamate intressimäärade abil.
Siiski ei saa öelda, et euroala majanduse lähiaja väljavaade oleks vaid mõne nädalaga kardinaalselt muutunud. Endiselt on tõenäoline, et seni piltlikult puterdava mootoriga majandus hakkab tööle järjest sujuvamalt ning hinnatõus aeglustub püsivalt keskpanga eesmärgiks seatud 2% lähedal. Endistviisi püsib oht, et seni veel üsna jäärapäiselt hoogne teenuste hinnatõus ja sellega seotud keskmine palgatõus võivad euroala inflatsiooni hoida kiiremana, kui on Euroopa Keskpanga eesmärk. See omakorda tähendaks, et keskpank ei saa intressimäärasid sedavõrd kiiresti langetada.
Eesti vaatenurgast mõjutavad majanduse väljavaadet vastassuunalised jõud. Ühest küljest on meie eksportivate ettevõtete jaoks halb uudis, et Saksamaal ja meie teistel euroala eksporditurgudel kujuneb taastumine tõenäoliselt tagasihoidlikumaks, kui veel hiljuti arvati. Teisalt on intressimäärade varasemalt arvatust kiirem langus meie majanduse jaoks hea uudis. Seda just pidades silmas Eesti majanduse suhteliselt suuremat tundlikkust intressimäärade muutuste suhtes, mis tuleneb euribori intressimääraga seotud nn ujuvate intressimäärade kasutamise tavast Eesti pankade laenulepingutes. Teisisõnu – kui intressimäärade järsk tõus pidurdas Eesti majanduse hoogu mitmete teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt enam, siis intressimäärade langusele järgnev leevendus ja lisahoog peaks vastavalt samuti olema meie jaoks tuntavam.
Samast loogikast lähtudes annab Eesti majanduse suurem tundlikkus intressimäärade muutuste suhtes meile eelise viimasel ajal sageli tähelepanu saanud tinglikus Balti riikide maavõistluses. Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukoormus on nimelt tunduvalt kõrgem kui Lätis või Leedus, ulatudes 110%ni SKPst, samal ajal kui Lätis ja Leedus jääb erasektori võlakoormus 60% lähedale. Kasutades kodulaenude näidet, siis on suur vahe, kas sarnase sissetuleku juures tuleb tagasi maksta 110 000 euro või 60 000 euro suurust laenu. Kui laen on suurem, siis eurodes mõõdetuna mõjutavad intressimäära muutused igakuiseid laenumakseid ja pere-eelarvet vastavalt ka suuremal määral. Seega on intressimäärade langusest tulenev tugi Eesti majandusele eeldatavasti tuntavam kui teistes Balti riikides.
