Euroopa Keskpanga nõukogu seekordsel kohtumisel otsustasime jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele. See oli ilmselt kõigile keskpanga tegevust lähemalt jälgijatele ootuspärane ja sama on mõistlik eeldada veel mitmelt järgmiselt rahapoliitika istungilt.
Hinnatõusutempo on euroalal terve eelmise aasta jooksul jõudsasti aeglustunud ja aasta viimasel kolmel kuul jäi hinnakasv aastatagusega võrreldes juba alla 3%. Finantsturgudel on ootus, et selle hinnatõusu jõud võib raugeda selle aasta jooksul juba määral, mis viib inflatsiooninumbrid ajutiselt alla keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2% taset. Seetõttu ei ole ka imestada, et turuanalüütikud on hakanud aktiivsemalt spekuleerima selle üle, millal Euroopa Keskpank hakkab intressimäärasid langetama. Sarnasid vihjeid ootavad ka laenukliendid ja investorid, sest kui liigkiire hinnatõusu probleem on lahendatud, pole keskpangal enam vajadust laenukasvu ja majanduse hoogu nii kõrgete intressimääradega pidurdada.
Keskpankurina pean siiski tõdema, et järgmistest intressiotsustest on veel liiga vara kindlas vormis rääkida. Selleks on seni lihtsalt veel liiga vähe kindlustunnet selle kohta, et hinnatõususurve on leevenenud piisaval määral. Püsivamat hinnasurvet kirjeldav ning energia- ja toiduhindade mõju välja jättev alusinflatsiooni näitaja on alles 3,5% lähedal ning eriti teenuste hindu vahetult mõjutav palgakasv ulatub euroala keskmisena 5% lähedale. See ei ole kooskõlas keskpanga poolt sihiks seatud eesmärgiga, milleks on hinnatõusu aeglustumine püsivalt 2% lähedale.
Samal ajal on selge seegi, et kõrged intressimäärad on juba laenuturu ja majanduse hoogu omajagu jahutanud, mis on ka survet hinnatõusuks nõrgendanud. Alates eelmise aasta lõpukuudest, mil finantsturgudel kasvasid ootused, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära pigem varem, on laenutingimused juba sisuliselt leevenenud. Pikaajalised intressimäärad on langenud, proovides muu hulgas ette näha keskpanga võimalikke tulevasi otsuseid. Seda tajuvad ka Eesti laenuvõtjad, kelle jaoks tähtsaim intressimäär, 6 kuu euribor on langenud oktoobris 4,1% ületanud tasemelt tänaseks 3,9% lähedale.
Eelpool kirjeldatud arutelu intressimäärade ja inflatsiooni väljavaate teemal on osa suuremast piltmõistatusest euroala majanduse lähituleviku kohta. Sisuliselt tammub euroala majandus praegu paigal ning veel ei ole selge, kui kiiresti oodatud taastumine tegelikult teoks saab. Põhjust mõõdukaks optimismiks annavad viimastel kuudel tugevnenud ostujuhtide indeksid, mis kirjeldavad ettevõtjate ootusi ja uusi tellimusi lähemaks aastaks. Samuti hakkas eelmise aasta viimastel kuudel taas kasvama ülemaailmne kaubavahetuse maht. Need on kõik positiivsed märgid. Endiselt on tugevas seisus tööturg – tööpuudus on euroalal rekordmadal ning palgatõusu tempo üsna kiire. Ju ka see on märk ettevõtjate usust paremasse lähitulevikku, sest vastasel juhul kindlasti inimesi juurde ei värvataks. Samas ei tundu euroala majanduse hetkeolukord siiski ka üleliia rõõmustav, kui vaadata ettevõtete ärimahtusid või tarbijate käitumist ja kindlustunnet.
Eestis on majanduse hetkeseis euroala keskmisest veelgi keerulisem ja seda peamiselt Põhjamaade ja kinnisvaraga seotud tegevusalade suure rolli tõttu meie ekspordis. Meil on kindlasti põhjust mõelda, mida annaks teha meie ekspordile uute turgude leidmiseks ning samuti kodumaise ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Ent samal ajal on ka selge, et suures plaanis ei ole meil võimalik Eesti majandust üksi, oma jõuga väga hoogsalt käima tõmmata. Enne peaks paranema olukord ülejäänud Euroopas, misläbi tekib võimalus tellimuste kasvuks ka Eesti ettevõtjate jaoks. Peamine on, et oleksime selleks hetkeks võimalikult hästi valmis Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel konkureerima.
