Eesti SKP kahanes statistikaameti hinnangul teises kvartalis aastavõrdluses 1% ja jäi kvartalivõrdluses esimese kvartaliga samale tasemele. Selline areng on üldjoontes viimati avaldatud Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Viimase aasta jooksul koostatud prognoosid on oodanud majanduse kasvurajale naasmist käesoleva aasta teises pooles.
Eesti tööstustoodang on püsinud mõnda aega sama taseme läheduses. Värskeim statistika pärineb juunist, kui tööstustoodang oli viimaste kuude keskmisest tasemest veidi allpool. Samas on selliseid kõikumisi olnud ka varem ja ühe kuu andmetest ei tasu teha kaugele ulatuvaid järeldusi. Viimase poole aasta statistika näitab , et mitmes harus on toodang pöördunud selgelt kasvule. Selle taga on nii tootmise laiendamine, näiteks toiduainetööstuses, kui ka energiahindade langus ja seeläbi toimunud konkurentsivõime paranemine.
Tööstussektori ettevõtete ootused tulevasele toodangu kasvule on samuti osas harudes pöördunud positiivseks ehk tootjad ootavad edaspidi toodangu kasvu. Selline optimism ei iseloomusta kõiki harusid ja tööstussektori kui terviku seisukohalt on täpsem öelda, et languse ootus on vähenenud. Kindlasti on ka harude sees ettevõttete ootused erinevad, aga üldine suundumus järgmiste kuude toodangu osas näib olevat muutunud helgemaks kui aasta alguses või eelmisel aastal samal ajal.
Vaatamata pikale majanduslangusele on investeeringud püsinud üsna suured. Kuna majanduslanguse tingimustes jääb osa tootmisvõimsusi seisma ja kasumite langedes on uusi investeeringuid raskem rahastada, võimendub tavaliselt majanduslanguse perioodil investeeringute nõrkus. Eestis on aga püsinud investeeringud küllaltki suured, mis osutab sellele, et ettevõtted usuvad majanduse taastumisse ja tulevasse kasvu.
Kuigi majanduse nõrkuse ühe põhjusena on toodud välja vähest tarbimist, oli majapidamiste tarbimine suhtena palgatulusse sarnane nagu 2019. aastal ehk enne koroonakriisi. Samas on vahepeal kasvanud majapidamiste intressimaksed ja see ahendab tarbimisvõimalusi. Finantstehingute statistika osutab sellele, et majanduslanguse ajal oli elanike säästmine üsna väike, kuid nüüd on see taastunud kriisieelse taseme lähedusse.
Edasise majanduskasvu osas võib siiski oodata, et kui valitsus hakkab piirama eelarve stiimulit majandusele, siis kujuneb järgmise aasta majanduskasv prognoositust aeglasemaks. See on aga vajalik, et vähendada avaliku sektori võlakoormuse ja tulevaste intressimaksete kasvu, mis pikas plaanis aitab kaasa konkurentsivõime hoidmisele.
Eelarvepuudujäägi vähendamise kõrval on oluline, et ärikeskkond püsiks majandusarengut soosiv ja toetaks seeläbi edasist elatustaseme paranemist ja ka riigieelarve kasvu. Eesti on vaatamata hiljutisele majanduslangusele lähenenud viimaste kümnendite jooksul Euroopa keskmisele elatustasemele ja seetõttu on meie majanduspoliitilised väljakutsed järjest sarnasemad jõukamatele Euroopa riikidele, mille tootlikkuse kasv on meist veel aeglasem. Harjumuspärase majanduskasvu saavutamine on üha keerulisem ja soodsa majanduskeskkonna hoidmine järjest tähtsam.
