Tarbijahinnad tõusid statistikaameti andmetel jaanuaris eelmise aasta detsembriga võrreldes 1,4%. Aastavõrdluses oli hinnakasv 4,7%. Euroalal odavnes tarbijate ostukorv samal ajal kuuga 0,4% ning aastane hinnakasv aeglustus seetõttu 2,8%ni.
Jaanuari andmed viitavad sellele, käibemaksumäära tõus on valdavas ulatuses üle kandunud toidukaupade letihindadesse. Toidukaupade hinnad kasvasid kuuga 3%, kuid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv oli veelgi kiirem, ulatudes 5%ni. Alkoholi hinda mõjutas lisaks käibemaksule ka aktsiisitõus. Toiduainete hinnakasvu on muu hulgas soodustanud osade toidutoormete kallinemine ning detsembrikuiste soodusmüükide lõppemine.
Tööstuskaupade ja teenuste hindadesse on käibemaksumäära tõus siiski vaid osaliselt üle kandunud. Ligikaudu pool tarbijakorvis sisalduvatest tööstuskaupadest ja teenustest kallines jaanuaris vähem, kui oleks võinud käibemaksu tõusu põhjal eeldada. Seetõttu avaldub käibemaksu tõusu mõju hindadele täiel määral alles järgmistel kuudel. Hooajaliste tegurite tõttu on jaanuarile tavaliselt iseloomulik riiete ja jalatsite ning turismiteenuste odavnemine. Osadel ettevõtetel tuleb ilmselt siiski võtta maksumäära tõus enda kanda, sest tarbijatel kulub nüüd rohkem raha esmatarbekaupadele.
Maksutõusudest hoolimata hinnakasvu aeglustumise trend sellel aastal jätkub, sest nõrk majandusaktiivsus ei soosi hinnakasvu. Ka elektri universaalteenuse lõppemine maikuus võib hinnakasvu pidurdada, juhul kui elektri turuhind on kevadel praegusest soodsam. 2024. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi järgi 3,4%ni.
