Kuigi laenuturg oli jaanuaris eelmistest kuudest rahulikum, väljastati eluasemelaene ligi 100 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et laenunõudlus on siiski suur – arvestades, et tavaliselt ei laenatagi aasta esimestel kuudel eriti aktiivselt.
Jaanuaris võeti uusi eluasemelaene 9 protsenti suuremas mahus kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on kasvavad kinnisvarahinnad. Kuna soetada tuleb kallimaid eluasemeid, on suuremad nii omafinantseering kui ka laenusumma. Keskmine laenusumma kasvas eelmise aasta lõpuks ligi 90 000 euroni. Pankade väljastatud eluasemelaenude kogumaht oli jaanuaris 8,1 miljardit eurot ja aastaga oli see kasvanud 7 protsenti.
Muude laenude ja liisingute jääk oli jaanuari seisuga kokku 2 miljardit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on viimastel kuudel hoogsamalt antud tarbimislaene: jaanuaris kokku 35 miljoni euro eest. Ka autoliisinguid väljastatakse endiselt suhteliselt palju, kuid autoliisinguturu varasem väga kiire kasv on peatunud. Märkimisväärne nõudlus tarbimisfinantseerimise järele on ootuspärane, kuna tööpuudus on väike ja inimeste kindlustunne suur.
Ettevõtete laenuturgu elavdasid üksikud suured laenud, mis anti kinnisvara- ja ehitussektorile. Kuu lõpus oli ettevõtetele Eestis tegutsevatest pankadest väljastatud laenu- ja liisinguportfelli maht kokku 9,3 miljardit eurot ehk sama suur kui aasta varem. Portfelli mahu kasvu on pidurdanud kahe Eestis tegutsenud filiaali sulgemine; nende sündmusteta oleks laenumaht kasvanud umbes 3 protsenti. Oma investeeringuid rahastavad ettevõtted ka välismaalt, pangandusvälisest finantssektorist ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt saadud vahenditega.
Pankade Eestis välja antud laenude kvaliteet püsib väga hea. Üle 60 päeva hilinenud maksetega laenude osakaal on vaid 0,6 protsenti. Viimastel kuudel on siiski veidi kasvanud üle 60 päeva hilinenud maksetega tarbimislaenude osakaal: 0,3 protsendi võrra, kokku 1,5 protsendini.
Hoiused Eestis tegutsevates pankades kasvavad endiselt tempokalt. Eesti ettevõtetel on hoiuseid kokku 7 ja majapidamistel 8,2 miljardit eurot, mõlema aastakasv on 8 protsenti. Mitteresidentide hoiuste osakaal kõikides hoiustes on 8 protsenti. Valdava osa neist moodustavad teiste Euroopa Liidu riikide majapidamiste hoiused.
