Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.
Sarnaselt eelmistele kuudele panustasid juulis hinnakasvu peamiselt teenused. Suure mõjuga oli juulis üüri 4%ne kallinemine, sest üüri hinnad on hiljutisest madalseisust väljumas. Administratiivsetest hindadest tõusid juulis kõige rohkem ehk 20% vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad, kuid mõju avaldas ka riigilõivude kallinemine. Erasektoris olid juulis turismihooajale omaselt kiirema hinnakasvuga majutusteenused ja puhkusereisid.
Kaupade kallinemine on viimastel kuudel püsinud 2% läheduses, sest jaemüügi maht väheneb jätkuvalt, see aga ei võimalda hindu kergekäeliselt tõsta. Riiete ja jalatsite hinnad odavnesid juulis aasta võrdluses esimest korda alates 2021. aastast. Kahe kuuga on riiete hinnatase langenud rekordilised 10%. Osaliselt on selle taga riiete hooajalised allahindlused, aga ka kaupluste väiksemad juurdehindlused. Eestis on riided ja jalatsid kallimad kui teistes euroala riikides keskmiselt – seda soodustab ka meie külmem kliima, mille tõttu on toodete sortiment mõnevõrra teistsugune.
Energia hinnatase on viimastel kuudel järsult kõikunud. Nafta hind langes juuli lõpuks alla 80 dollari barreli eest ja mootorikütuse hinnalanguse avaldumist võib oodata augusti tarbijahindade statistikas. Juulis lõppes elektri universaalteenus, kuid hinnastatistikas oli selle mõju väike. Ka elektri börsihind on Balti riikides viimastel kuudel kallinenud, ulatudes 100 euro lähedusse megavatt-tunni eest. Soomes ja Rootsis maksab elekter vaid ligikaudu 20 eurot megavatt-tunni eest, kuid odav elekter ei jõua Estlink 2 elektrikaabli rikke tõttu meie tarbijateni.
Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal keskmiselt 3,8%.
