Eesti Pank kehtestab alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.
Algselt plaanis keskpank kehtestada eluasemelaenude nõuded järgmise aasta algusest, kuid nõuete tutvustamise käigus kommertspankadelt laekunud tagasisidet arvestades lükkas keskpank nõuete jõustamise kaks kuud edasi, et anda pankadele aega nõuetega kohanemiseks ja vajadusel sisemiste laenuandmise protseduuride ülevaatamiseks.
Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.
Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.
Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga ennetav samm ära hoida laenubuumi riski tulevikus. “Eluasemelaenude nõuded kaitsevad Eesti finantssüsteemi riskide eest, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal liigselt riske võtta. Nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest hoiavad ülekuumenenud turul ära tehingud, mis majanduslanguse korral tähendaks probleeme laenumaksete tasumisel.”
Uued eluasemelaenude andmise nõuded kehtestatakse pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele.
Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis.
Eesti Panga nõuded hakkavad kehtima kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.
Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt. Tagasiside põhjal kohendas keskpank määruse eelnõu sõnastusi ning tehnilise muudatusena pikendas erandite arvestamise ajavahemikku. Kui algselt oli plaanis erandite tegemise arvestust lubada kuu lõikes, siis nüüd on selleks ajavahemikuks kvartal.
Eesti Pank on ühtlasi oma veebilehel ka avaldanud taustaanalüüsi, mis selgitab kehtestatavate nõuete eesmärki ja kirjeldab neid nõudeid detailsemalt.
Millised teised riigid on seadnud eluaselaenude andmisele sarnaseid nõudeid?
Eluasemelaenu tagatuse (loan-to-value, LTV) piirmäär ehk nõue, mis määrab, kui suurt osa soetatava eluaseme maksumusest laenuvõtja võib laenurahaga finantseerida, on kogu maailmas üks enim kasutatavaid meetmeid laenukasvu riski vähendamiseks.
Eesti lähiriikides on LTV piirmäär hetkel samasugusel 85% tasemel kehtestatud Rootsis, Norras ja Leedus. Laenumaksete piirmäär (debt service-to-income, DSTI) on Euroopas mõnevõrra vähem levinud, kuid siiski näiteksLeedus kasutusel juba 2011. aastast ning 2014. aasta septembrist juurutatud ka Ungaris.
Viimase aasta jooksul on laenusumma ja sissetuleku suhte piirmäär kehtestatud USAs ja Suurbritannias ning kavandamisel on see Iirimaal.
Üldiselt hinnatakse laenutingimustele suunatud nõuete kasutegurit laenubuumi ohjamisel suhteliselt suureks, sest nende vahendite mõju laenu andmisele on vahetum võrreldes pankade kapitalinõuete tõstmisega.
Kas eluasemelaenude nõuded piiravad tulevikus noorte perede kodu rajamise võimalust?
Endiselt jääb noortel peredel võimalus vähendada eluasemelaenu omafinantseeringu summat 10 protsendini, kui laen võetakse Kredexi käendusega (ehk eluasemelaenu tagatuse piirmäär on sellisel juhul 90%). Antud nõuded kehtivad kõigile laenuvõtjatele ja seetõttu ei ole noored pered erandlikus olukorras.
Lisaks tasuks silmas pidada, et nõuded kaitsevad laenuvõtjat liigsete riskide võtmise eest.
Miks kehtestab Eesti Pank eluasemelaenude nõuded, kas kommertspankades on need riskid maandamata?
Pangad on oma sisereeglites need nõuded juba määratlenud, seejuures märksa suurema detailsuse astmega. Laenuriskide juhtimise roll jääb ka edaspidi kommertspankade kanda.
Eesti Panga nõuded loovad neile reeglitele kogu turu jaoks täiendavad raamid, mis võivad sõltuvalt laenu- ja kinnisvaraturu tsüklist muutuda. Täiendavad raamid on mõeldud juhuks, kui kiire laenukasvu perioodil juhtuvad turuosa säilitamise nimel konkureerivad pangad liigselt riske võtma.
Viimane laenubuum ja sellele järgnenud kriisist saadud kogemus näitas, et üksikute pankade tasandil tehtud otsused võivad süsteemi jaoks tervikuna tähendada olulist riskide kuhjumist. Seega on vajalik arvestada riske kogu finantssüsteemi seisukohalt ning vajadusel astuda samme nende riskide juhtimiseks.
Seda n.ö makrofinantsjärelevalve asutuse rolli täidab Eestis Eesti Pank, kes hindab ja tegeleb finantssüsteemi kui terviku stabiilsust ohustavate riskidega. Finantsstabiilsus tähendab seda, et pangandussektor on tugev ja usaldusväärne ning suudab ka halvematel aegadel jätkata klientidele pangateenuste pakkumist.
Miks on vaja anda pankadele täiendavat paindlikkust reeglite rakendamisel?
Finantsstabiilsuse seisukohalt on lisaks riskide ennetamisele tähtis ka laenuturu tõhus ja läbipaistev toimimine, mistõttu erandlikel juhtudel piirmäärade ületamise lubamine võib mõjuda finantssüsteemi toimimisele positiivselt.
Riskihinnangust lähtuv erandite kasutamine on panga enda määratleda. See võib põhineda näiteks laenuvõtja maksevõime tugevusel ja kestlikkusel, tagatise kvaliteedil või muudel asjaoludel.
Milliseid tagatisi arvestatakse LTV arvutuses?
Eluasemelaenu tagatisena arvestatakse kinnisvarale seatud hüpoteeke.
Enamasti on eluasemelaenu tagatiseks hüpoteek, mis on seatud selle laenuga soetatavale eluasemele või laenusaaja mõnele muule kinnisasjale.
Milline sissetulek võetakse aluseks DSTI suhtarvu arvutamisel?
DSTI suhtarvu arvutustes kasutatud laenuvõtja igakuine netosissetulek peab olema regulaarne ja tõendatud.
Oluline on, et sissetuleku laekumine oleks kestlik, seejuures kestlikkuse hindamisel on üheks oluliseks sisendinfoks sissetuleku varasem laekumine.
Kuna iga laenuotsus on erinev, siis konkreetse ajavahemiku sissetuleku laekumise ja tõendamise nõuded määravad pangad ise, vastavalt oma sisereeglitele. Sisereeglite olemasolu ja piisavust hindab Finantsinspektsioon vastavalt inspektsiooni poolt kehtestatud „Vastutustundliku laenamise nõuete“ soovituslikule juhendile.
