Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas, kus õpetajate miinimumpalk tõusis pea 24%, ning avalikus halduses, kus suurenes näiteks päästjate ja politseinike töötasu.
Üldine suur hinnatõus on seni aidanud ettevõtetel oma toodangu hinda tõsta ja seeläbi enam kui 10%se palgakasvuga toime tulla. Kui majanduskasv aeglustub või aset leiab majanduslangus, siis tavaliselt kahaneb esimesena ettevõtete kasum. Palgakasv aeglustub ja töökohti tõmmatakse koomale mõningase hilinemisega, sest palkasid kärpida on keeruline ja lepingute lõpetamine võtab aega. Möödunud aasta oli selle poolest eriline, et majanduslangus toimus väga hoogsa inflatsiooni keskkonnas. Jätkuv palgatõususurve sunnib järjest aeglustuva inflatsiooni taustal ettevõtteid varasemast rohkem tootmist optimeerima ja osalt ka kasumites järgi andma.
Statistikaamet avaldab alates sellest aastast infot ka palgajaotuse kohta. Esimeses kvartalis jäi miinimumpalka teenijate osakaal vaadeldud töötajatest 10% ja 20% vahele. Enamikel tegevusaladel jääb nende osakaal allapoole 10%, seevastu kinnisvaraalases tegevuses ulatub see vähemalt 30%ni ja majutuses-toitlustuses vähemalt 20%ni. Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises, mis tähendas, et palgajaotus on muutumas taas ühtlasemaks.
