Palgakasv pidurdus teist kvartalit järjest ja ulatus statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis veidi üle 10%ni. Kuna tarbijahinnad kasvasid kolmandas kvartalis ligi 5%, suurenes keskmise palga ostujõud aastavõrdluses 5% võrra.
Võrreldes 2021. aastaga oli keskmise palga ostujõud endiselt 4,8% madalam ja ka ettevaates võib oodata, et selle taastumine jätkub. Samas on oluline, et see toimuks aegamööda, sest hoogne tööjõukulu kasv sunnib ettevõtteid oma toodangu hinda kergitama, mis tähendab omakorda, et hinnatõus taandub aeglasemalt.
Vaoshoitud palgakasv majanduslanguse ajal on oluline ka selleks, et säiliksid töökohad. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, ongi seni olnud Eestis palkade paindlikkus suur. Kollektiivselt räägitakse palkade üle läbi peamiselt avalikus sektoris, tervishoius ja hariduses, erasektoris enamasti mitte. See tähendab, et kui tööturu seis halveneb ja töötus kasvab, siis palgakasv aeglustub. Samas suureneb järgmiselt aastal kõiki töötajaid hõlmav miinimumpalk, mis tõuseb 820 euroni ehk 13%. See sunnib ettevõtteid madalamaid palku kehvadest majandusoludest hoolimata keskmisest märksa kiiremini tõstma ning suurendab ohtu, et tööpuudus kasvab.
