Euroopa Keskpanga nõukogus ei olnud sel nädalal erimeelsust tõdemuses, et keskpanga intressimäärad on praegu õigel tasemel. Ei ole põhjust kaaluda ei intressimäärade täiendavat tõstmist ega ka veel lähiajal intressimäärade langetamist.
Viimase pooleteise aasta jooksul keskpanga poolt otsustatud intressitõusud avaldavad juba tugevat mõju. Need on toonud laenukasvu aeglustumise, hoidnud mõnevõrra tagasi üldist majandusaktiivsust ning eesmärgist rääkides on aidanud aeglustada hinnatõusu. Nüüd on vaja eelkõige kannatust oodata enne järgmisi otsuseid ära selgemad märgid sellest, et inflatsioonimäär euroalal kukub mõistliku aja jooksul tõesti püsivalt 2%ni. Samas on raske uskuda, et sellist kindlustunnet on keskpangal võimalik saavutada nii kiiresti nagu praegu eeldavad investorid finantsturgudel – seal oodatakse Euroopa Keskpangalt lausa mitut intressimäärade langetamise otsust juba järgmise aasta esimeses pooles.
Hinnatõus on viimastel kuudel jõudsasti aeglustunud nii kogu euroalal kui ka Eestis. Euroala tarbijahinnad kallinesid novembris aastataguse ajaga võrreldes 2,4%. Lisaks energiahindade langusele on hinnatõusu aeglustumisse panustanud enamik teisi tooteid ja teenuseid. Siiski ulatub energia- ja toiduhindu arvestusest välja jättev alusinflatsioon viimastel andmetel 3,6%ni ning keskmine palgatõus euroalal ületab 5% tempot. Need arvud ei ole veel kooskõlas Euroopa Keskpanga 2%lise inflatsioonieesmärgiga.
Miks on üldse vajalik tuua inflatsioonimäär nii madalale nagu 2% aastas? Eriti hiljutise, euroalal enam kui 10%ni kiirenenud hinnatõusutempo taustal on minult küsitud, kas ei oleks ka näiteks 3%line hinnatõus juba piisavalt madal sellega leppimiseks, mis võimaldaks keskpangal intressimäärasid kiiremini langetada. Sellega minu arvates nõustuda ei saa. 1% erinevust hinnatõusus aastas võib tunduda küll vähe, kuid pikema aja jooksul on selle mõju säästudele vägagi tuntav. Kümne aasta jooksul vaid protsendipunkti võrra kiirem hinnatõus tähendab, et inimeste säästude ostujõust on seetõttu märkamatult kadunud ligi kümnendik.
Viimase kolme aasta jooksul on Euroopa majandust raputanud kolm järjestikust üksteisega osaliselt seotud, kuid siiski eraldiseisvat šokki. Esiteks koroonapandeemia, teiseks pandeemiajärgsed tõrked erinevate toodete tarneahelates ning kolmandaks Venemaa agressioonist kantud energiahindade järsk kallinemine. Eraldivõetuna võiks neist šokkidest igaühe puhul mõelda, et nende mõju hinnatõusule võiks olla ajutine, kuigi energiahinnad on taseme mõttes jõudnud nähtavasti üsna püsivalt kõrgemale platoole. Keskpanga võimuses on sellises olukorras hoolitseda selle eest, et esialgu ajutise mõjuga, kuid üksteise järel hinnatõusu kiirendavad tegurid ei tekitaks olukorda, kus nii ettevõtted kui ka inimesed juba lähtuvadki oma otsustes ootusest, et hinnatõus püsib kiire edaspidigi. See oht on nüüdseks selgelt vähenenud.
Euroopa Keskpanga värske prognoos viitab seni oodatust pisut aeglasemale majanduskasvule sel ja järgmisel aastal. Eeldused euroala majanduse järkjärguliseks taastumiseks praegusest paigaltammumisest on küll olemas, kuid liigset optimismi värskemad andmed ega prognoos ei sisenda. Siiski võib eeldada, et nõudlus euroala ekspordi järele teistes riikides järk-järgult paraneb, eriti kuivõrd näiteks USAs ja Hiinas on majanduse hetkeolukord suhteliselt parem. Samuti paraneb euroalal nii nagu Eestiski inimeste ostujõud, kuna palgad kasvavad keskmiselt kiiremini kui hinnad. Ettevõtete ja tarbijate kindlustunde küsitlused viitavad jätkuvalt üsna ettevaatlikele hinnangutele, kuid mõningast pessimismi vähenemist on ka neist indeksitest võimalik juba välja lugeda.
Pikemas perspektiivis on ka euroala jaoks väljakutse just tööstuse konkurentsivõime ja tootlikkuse parandamine, kuna energiakulude tõus püsivalt kõrgemale tasemele on Euroopa ettevõtetele hinnakonkurentsi vaatenurgast probleemne. Eestis tajume seda isegi teravamalt, kuna Eesti ettevõtjate jaoks on kulutase viimastel aastatel tõusnud veel järsumalt kui Lääne-Euroopa konkurentidel. Lõpetuseks veel üks positiivsem infokild Eesti eksportijate jaoks, kellele on probleemiks olnud ka Skandinaavia valuutade nõrgenemine. Paistab, et see trend on vähemalt praeguseks pöördunud ning nii Rootsi kui ka Norra kroon on viimastel nädalatel tugevnenud.
