Tänavu on ettevõtete kasumid ja investeeringud kasvanud peaaegu kõikidel tegevusaladel- Kuigi palgasurve püsib, on ettevõtted saanud tänu suuremale müügitulule kasumeid kasvatada
- Soodsad majandusolud võimaldavad ettevõtetel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada
- Pikaajaline sissetulekute (nii töise tulu kui ka kasumite) kasv ja rikkamatele riikidele järele jõudmine sõltub tootlikkuse kasvust
Möödunud kolm aastat läksid ajalukku sellega, et ettevõtete kasumid kahanesid püsivalt; paraku tähendas see ka väiksemat võimet investeerida tulevasse kasvu. Sel aastal on kasvanud nii kasumid kui ka investeeringud (vt joonis 1). On tavapärane, et kasumid kõiguvad äritsükli jooksul palkadest ja majanduse üldisest kasvust rohkem, sest lühiajaliste languste korral toimivad kasumid puhvrina ja majanduse olukorra paranedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et vahepealset langust tasa teha. Siiski on oluline vahet teha põhjustel, miks ettevõtlussektori kasumid on muutunud ― selle kaudu on võimalik tuvastada majanduse kitsaskohti.
Ettevõtlusstatistika andmetel1 vähenes ettevõtete kogukasum 2015. aastal 8% ja 2016. aastal 9,9%. Kasumikasv oli aga juba paaril varasemal aastal jäänud tagasihoidlikuks. Nii 2015. kui ka 2016. aastal vähenes ettevõtete kogukasum enamikul tegevusaladel, seitsmeteistkümnest põhitegevusalast kolmeteistkümnel (vt joonis 2). Seejuures jaotus kasumite vähenemine 2016. aastal veidi hajusamalt ja kogukasumi suuremat kahanemist hoidis tagasi kasumikasv kaubanduse tegevusalal, millel on ettevõtlussektoris suur osakaal. Mõlemal aastal mõjutas kogukasumi vähenemist kõige enam töötlev tööstus. Kasumite vähenemist põhjustas suuresti müügitulu kahanemine 2015. aastal, mis tulenes paljuski nii kodumaiste kui ka ekspordihindade langusest (vt joonis 3). Müügitulu vähenemise ajal suutsid ettevõtted küll tegevuskulusid kokku hoida, ent tööjõuturu palgasurvete tõttu kasvasid tööjõukulud edasi ja muude kulude kokkuhoiust ei piisanud, et kasumite vähenemist pidurdada.
2017. aasta esimesel poolel kasvasid ettevõtete kasumid 2016. aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt viiendiku võrra ja kasumikasv taastus enamikul tegevusaladel. Kasumid vähenesid vaid mõnel üksikul tegevusalal, millel on ettevõtlussektori kogukasumis väiksem osakaal. Alates selle aasta algusest on kiirenenud hinnakasv, mis on suurim muutus varasemate aastatega võrreldes. Ühes suurenenud nõudlusega on see kasvatanud müügitulu ja võimaldanud ettevõtjatel kulude suurenemisest hoolimata kasumeid kasvatada.
Lisaks tulude ja kulude vahele näitab kasum seda, kuidas loodud lisandväärtus töötajate (palgakulu) ja ettevõtte omanike tulude (kasum) vahel jaotub. Kuna lisandväärtus on laias laastus müügitulu ja tootmiskulude (v.a palgakulud) vahe, aeglustus müügitulu kasvu peatumise tõttu kahel eelmisel aastal ka lisandväärtuse kasv. Positiivsena võib siiski välja tuua, et samal ajal lisandväärtuse osakaal müügitulus veidi kasvas ehk sama müügikäibe juures suudeti teenida rohkem tööjõu- ja kapitalitulu. Kuna aga palgakulude kasv püsis kiire, suurenes tööjõukulude osatähtsus ja kasumid vähenesid (vt joonis 4). Siiski leidus kahel eelmisel aastal ka tegevusalasid, kus tänu lisandväärtuse kiiremale kasvule said tööjõukulude suurenemisele vaatamata kasvada ka kasumid.
Selle aasta esimesel poolel suurenes müügitulu nõudluse kasvu ja kiirenenud inflatsiooni toel jõudsalt, mis aitas kaasa loodava lisandväärtuse senisest hoogsamale kasvule. Ehkki suur vajadus tööjõu järele kiirendas samal ajal tööjõukulude kasvu, võimaldas lisandväärtuse suurenemine kasvatada ka ettevõtete kasumeid. Soodsa majanduskeskkonna ja varasemast kiirema hinnakasvu püsimine aitab ettevõtjatel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada, ent rikkamate riikide sissetulekutasemele nii töise tulu kui ka kasumite poolest järele jõudmine on ennekõike seotud suutlikkusega tootlikkust tõsta.
Ettevõtete kasumite ja seotud majandusnäitajate aastane muutus rahvamajanduse arvepidamises Kogukasumite aastane muutus tegevusalade lõikes Kasumite muutuse tegurid Lisandväärtuse osakaal müügitulus
1 Statistikaameti koostatav ettevõtlusstatistika pakub rahvamajanduse arvepidamisest detailsemaid andmeid ettevõtlussektori kasumite ja muude majandusnäitajate muutumise kohta tegevusalade kaupa. Tuleb aga silmas pidada, et rahvamajanduse arvepidamise tegevuse ülejäägi ja segatulu ning ettevõtlusstatistika ettevõtlussektori kogukasumite aegridade vahel on metoodilisi erinevusi (rahvamajanduse arvepidamise vastavad näitajad sisaldavad muu hulgas hinnangut ka varimajandusele).
