Statistikaameti andmetel oli keskmine palk teises kvartalis 1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanes. Samas jäi esimese poolaasta madalpunkt maisse ja juunis palgakasv mõnevõrra hoogustus.
Statistikaameti andmed näitavad, et keskmine palk kahanes enim kaubanduses ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mida koroonaviiruse tõkestamise meetmed kõige otsesemalt mõjutasid. Samas pööras keskmine palk langusesse ka töötlevas tööstuses, mida mõjutas Eesti ekspordipartnerite käekäik. Tavalisest suuremat rolli mängis keskmise palga kujunemisel hõive struktuuri muutus, mis teises kvartalis keskmist palka suurendas. Selle põhjuseks oli, et koroonakriisi mõjul vähenes töökohtade arv enam teenindussektori tegevusaladel, kus keskmine palgatase oli majanduse keskmisest madalam. Kui hõive struktuur oleks tegevusalade lõikes püsinud muutumatu, oleks keskmine palk olnud sama suur kui aasta tagasi.
Nii statistikaameti avaldatud kuised andmed, maksu- ja tolliameti andmed keskmise palgaväljamakse kohta kui ka ettevõtete kindlustunne viitavad tööturu olukorra paranemisele suvekuudel. Ettevaates on suurimad riskid seotud viiruse edasise leviku ja selle tõkestamiseks võetavate meetmetega, seda nii Eestis kui ka meie väliskaubanduspartnerite juures.
