2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3% ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenuste sektor, tööstussektori hõives peegeldus majanduse jahenemine.
Teise kvartali kiirstatistika kohaselt on viiruse leviku tõkestamise meetmete mõju tööjõu nõudlusele teenindussektoris tugev, kuid töökohtade kadu leevendavad valitsuse kriisimeetmed.
Koroonaviiruse kriisi mõju on tööturule jõudnud kiiresti, sest üheaegselt sai pihta majanduse nõudluse kui ka pakkumise pool, ning esimesena sattus löögi alla just tööjõumahuks teenindussektor. Seda näitab registreeritud töötute arvu kiire kasv märtsis ja aprillis. Samas on valitsuse kriisimeetmed aidanud töökohti alles hoida ja leevendanud töötuse kasvu. Aprillis said ettevõtted palgahüvitist tänaseks teadaolevalt juba 91 tuhande töötaja eest, kes moodustavad kõigist Eesti palgatöötajatest ligikaudu 15%. Sealhulgas saadi hüvitist majutuse ja toitlustuse vallas ligikaudu 45% palgatöötajate eest, töötlevas tööstuses pea viiendiku eest. Ilma selle meetmeta oleks töölepingute lõpetamine olnud kindlasti märksa ulatuslikum.
Palgakulude hüvitamisele seab pikemas vaates piirid selle kulukus ning tuleb olla valmis selleks, et osa töökohti kriisist rohkem räsitud valdkondades kaob. Selleks on oluline, et inimesed, kes on kaotanud oma töökoha saaksid riigilt tuge oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks, mis aitaks neil edaspidi tööd leida kasvupotentsiaaliga valdkondades.
