Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt. Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne.
Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%. Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26% suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem väljastatud vaid ühel kuul ja see oli 2021. aasta septembris ehk siis ajal, mil teisest pensionisambast võeti ulatuslikult raha välja. Autoliisingu jäägi aastakasv on pigem mõõdukas, jäädes 4% juurde, kuna aasta esimeses pooles oli uute liisingute maht veel tagasihoidlik. Krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude kasvu mõjutas tugevasti Coop Finantsi aprillikuine ühinemine Coop Pangaga. Isegi kui see struktuurne muutus välja arvata, oli augusti seisuga krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude portfelli jäägi aastakasv üsna kiire, vastavalt 9% ja 7%.
Ettevõtete laenunõudlus on tegevusalade arvestuses viimastel kuudel ühtlustunud ning üldiselt on see pigem tagasihoidlik. Augusti lõpus oli ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute jääk 3,6% suurem kui aasta varem. Ettevõtetel oli vähem huvi suurendada investeeringuid ja võtta laenu ajal, mil kasumid kahanesid ning tootmisvõimsus oli suures osas majandusest alarakendatud ja intressimäärad harjumuspäratult kõrged. Nende tegurite pöördudes võib ettevaates prognoosida laenukasvu mõningast kiirenemist. Viimased paar aastat selgelt laenukasvu esirinnas olnud energiasektoris on laenukasv praeguseks peatunud. Teiselt poolt on läbi saanud ka tööstusettevõtete ligi kaks aastat ja logistikaettevõtete ligi kolm aastat kestnud laenuportfelli vähenemine. Kokkuvõttes on laenukasv majandussektorite võrdluses mõnevõrra ühtlustunud. Kõige kiirema laenukasvuga sektoriks on taaskord kerkinud kinnisvara- ja ehitussektor.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv on üks euroala hoogsamaid. Sealjuures oli Eesti oma laenukasvu kiirusega veel augustis esimene kolme seas nii majapidamiste kui ka ettevõtete sektoris. Eesti suhteliselt tempokas laenukasv näitab, et vaatamata nõrgale majanduskeskkonnale pole investeeringute osakaal majanduses märkimisväärselt vähenenud ja ligipääs pangalaenudele on jäänud heaks. Ehkki laenude kättesaadavusega Eestis suuri probleeme pole, paneb meie ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes raskemasse olukorda laenuraha kallim hind, sest laenude intressimäärade tase on kõrgem.
