2021. aasta majanduskasv ületas ootuseid, kuid edaspidi kasv aeglustub. Eesti majandus kasvas mullu neljandas kvartalis aastavõrdluses 8,6% ja võrreldes kolmanda kvartaliga 1,8%. 2021. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 8,3%. Edaspidi aeglustub majanduskasv kolmel põhjusel: kiiret kasvu võimaldanud vaba tööjõud on ammendumas, hinnatõus piirab tarbimist ja Venemaa sõda Ukraina vastu takistab samuti kasvu.
Viimase aasta väga kiire majanduskasv on võimaldanud võtta kasutusele kriisi ajal jõude jäänud ressursid ja kuna need on ammendunud, hakkab majanduskasv aeglustuma. Selle tunnistuseks on süvenenud tööjõupuudus ja kiirenenud hinnatõus Eestis. SKP statistika osutab sellele, et Eesti loodud toodangu hinnatõus oli neljandas kvartalis isegi kiirem kui tarbijahindade kallinemine, kuid selle taga olid ikka suuresti samad tegurid, mis tõstsid ka tarbijahindu. Eestis toodetavate kaupade hinnad on lihtsalt maailmaturul kallinenud. Ettevõtete küsitlused näitavad, et praeguseks on tööjõupuudus juba mõnevõrra leevenenud, kuid üldjoontes on majanduses jätkunud siiski väga head ajad ja surve hindu tõsta püsib.
Kiire hinnatõus küll piirab tarbijate võimalusi, kuid koroonakriisist taastumise tempo ja pensionisüsteemist vabanenud raha võimaldasid neljandas kvartalis tarbimist siiski väga ruttu kasvatada. Majapidamised kulutasid neljandas kvartalis tarbimisele nominaalselt 16,5% enam kui aasta varem. Nii tugeva nõudluse suurenemise juures on ka kaupmeestel lihtsam hindu tõsta.
Lisaks vaba tööjõu nappusele ja kiirenenud hinnatõusule piiravad edaspidist majanduskasvu suurenenud pinged Venemaaga. Need toovad kaasa suurema ebakindluse, mis muudab majapidamised ja ettevõtted ettevaatlikumaks. Venemaa ostujõu langus piirab eksporti sealsele turule. Samuti halvenes toorainete kättesaadavus juba enne konflikti puhkemist, kuid see süvendab veelgi pakkumispoolseid probleeme, mis on ka seni paljudes riikides majanduskasvu tagasi hoidnud.
Toorainete kättesaadavuse halvenemine võib tõsta lühiajaliselt hindu, kuni leitakse teised tarnijad. Minevik näitab, et Venemaa on suurendanud sõjalist survet olukorras, kus toorainete hinnad on kõrged. Sellistele perioodidele on üldiselt järgnenud toorainete odavnemine. Lisaks tuleb arvestada, et majandusseosed Venemaaga on pärast Krimmi annekteerimist nõrgenenud ja Venemaa osakaal maailmamajanduses on väike. Maksebilansi andmetel on Venemaa osakaal Eesti ekspordi sihtturuna olnud viimastel aastatel 2-3% juures.
