Oktoobri 7protsendilise hinnakasvu põhjustasid energiahindade järsk kallinemine, tõrked püsikaupade tarneahelates ja ka eelmise aasta madal võrdlusbaas. Energiahindade hulgas tõusis oktoobris järsult nii maagaasi kui ka mootorikütuste hind. Septembriga võrreldes odavnes tarbijakorv 0,2 protsenti. Lähikuudel kandub maagaasi kallinemine üle soojusenergia hindadesse, mis ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda.
Kuigi elekter odavnes oktoobris üle pika aja, sest leevendust tõi valitsuse otsus jaotusvõrgu tasude alandamiseks, oli see aastatagusega võrreldes endiselt 41 protsenti kallim. Keskkonnasõbraliku ja odavama elektri tootmise puudujääk on Balti riikides ja Soomes suur. Madalamaid elektrihindu võib seetõttu oodata kevadel, kui ilmaolud muutuvad Skandinaavia riikides elektri tootmiseks soodsamaks.
Püsikaupade, eelkõige autode ja koduelektroonika tootmisel on tekkinud tõrkeid, mis on põhjustanud kiire hinnatõusu. Tootmis- ja tarneraskused võivad kesta varem eeldatust kauem, mis paraku hoiavad hindu ka edaspidi tõususurve all. Euroopa riikide majanduse jaoks on probleem see, et rahvusvahelise tööjaotuse ja tõhususe parandamise eesmärgil toodetakse osad vahetarbekaubad Aasia riikides, kust neid on praegustes oludes raske hankida.
Euroala riikide keskmine hinnakasv kiirenes aastavõrdluses 4,6 protsendini. Kui jätta kõrvale energiahindade kiire kallinemine, jäi ülejäänud ostukorvi hinnatõus 2 protsendi lähedusse, mis on Euroopa Keskpanga pikaajalise hinnatõusu eesmärk.
