Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot. See moodustab ligi kümnendiku kogu väljamakstud pensionirahast. Samal ajal kasvas nõudlus uute autoliisingute ja eluasemelaenude järele. Ligikaudu 750 miljonit eurot väljavõetud rahast oli septembri lõpus aga endiselt pangahoiustel.
Teisest pensionisambast võetud rahaga maksti pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot. Enamik neist olid krediitkaardi- ja tarbimislaenud (ligi 80 miljonit eurot). Väiksemas ulatuses maksti tagasi autoliisinguid ja eluasemelaene. Pangalaenude tagasimakseteks kasutatud raha moodustas umbes kümnendiku kogu teisest sambast väljavõetust. Tõenäoliselt tagastati laene peale pankade teistelegi laenuandjatele. Septembris paranes varasemate kuudega võrreldes pisut enam ka laenukvaliteet ehk viivises olevate laenude osakaal mõnevõrra vähenes. Seda võib ilmselt vähemalt osaliselt seostada teise pensionisamba rahaga. Pikemas vaates on oluline, et inimesed ei võtaks pensioniraha arvel parandatud finantsolukorras uusi üle jõu käivaid laenukohustusi.
Septembris suurenes järsult uute autoliisingute ja eluasemelaenude maht. Teisest pensionisambast saadud raha võimaldas tõenäoliselt varasemast lihtsamalt katta liisingu ja eluasemelaenu omaosalust. Septembris eraisikutele väljastatud uute autoliisingute maht oli aegade suurim, 37 miljonit eurot, ehk ligikaudu 25% rohkem kui viimase kolme kuu keskmine. Kuna uute autode järele valitseb suur puudus, siis kasvas põhiliselt kasutatud autode liisimine. Uute eluasemelaenude maht, 169 miljonit eurot, polnud küll rekordiline, kuid siiski 10–15% tavapärasest suurem. Kui otsus laen tagasi maksta tehakse tõenäoliselt kiiresti, siis laenunõudlust mõjutab teisest sambast välja võtud raha ilmselt veel ka lähikuudel.
Eraisikute hoiused kasvasid septembris ligikaudu 800 miljoni euro võrra 11 miljardi euroni. Arvestades tavapärast hoiuste lisandumist, võib ligi 750 miljonit sellest seostada teisest sambast võetud rahaga. Hoiuste aastakasv kiirenes 24%ni. Koroonakriisi senistes haripunktides eelmise ja selle aasta kevadel, mil ebakindlus oli suur ja piiranguid palju, tarbisid inimesed vähem ja hoiuste kasv ületas märgatavalt kriisieelset taset. Viimastel kuudel, mil koroonapiiranguid on vähe olnud, on taastunud inimeste tavapärane tarbimine ja hoiused on kasvanud kriisieelsega võrreldaval tasemel. Oktoobris jõustunud uued piirangud võivad aga kasvu taas kiirendada.
NB! Eesti Pank avaldas täna oma kodulehel ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika septembri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.
