Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul pole Eesti majanduses kiiret toibumist oodata, sest nii kodu- kui ka välisturul taastub ostujõud aeglaselt. Nii võib olukord praegusega võrreldes veel mõnevõrra halveneda, enne kui see tuleval aastal paremusele pöörab.
Ka võitlus inflatsiooniga veel jätkub ning kiire intressitõusu täismõjud alles hakkavad majanduses avalduma. Sellises keerulises keskkonnas vajab erilist tähelepanu Eesti ettevõtete konkurentsivõime, toonitas keskpanga president Madis Müller Äriplaani konverentsil.
„Madalate intressimäärade kümnend lõppes järsult,“ tõi Eesti Panga president välja viimase aasta suurima muudatuse üldises majanduskeskkonnas. Euroopa Keskpank on läinud aasta juulist teinud 10 intressitõusu järjest. Eestis, kus valdavalt eelistatakse ujuvat intressimäära, on seda muutust kiiresti tajutud. „Järsud intressitõusud on mõru ravim kiirele hinnatõusule,“ nõustus Müller. Samas on Mülleri sõnul kiire hinnatõus inimeste elujärjele ja ettevõtete tegevusele märkimisväärselt laastavam kui suuremad laenumaksed. Nii on endiselt esmatähtis inflatsioon kontrolli alla saada. Teisalt on nüüd veidi paremas olukorras hoiustajad, sest intressitõusud on üle kandumas ka hoiuseintressimääradesse.
Eesti majanduse üldise olukorra hindas Müller tavapärasest kehvemaks ja suurt mõju avaldab Eestile nigel seis peamistel eksporditurgudel. Viimases Euroopa Keskpanga majandusprognoosis on euroala majanduskasvu väljavaateid kärbitud, samas kui inflatsiooni taandumine kulgeb oodatust aeglasemalt. Küll aga pole veel majanduse üldist nõrkust näha tööturul, sealhulgas Eestis, kus tööpuudus on küll tõusnud, kuid seda pigem tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu tõusu tõttu. „Majanduslangus jõuab tööturule hilinemisega,“ ütles Müller, prognoosides lähemal aastal tööpuuduse kasvu. Kuigi mitmetes sektoris pole tööandjatel võimalik täiskoormust töötajatele pakkuda, on ettevõtted oskustööjõu nappusele mõeldes hoidunud veel koondamistest.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on sisendihindade kiirest tõusust halvenenud. Eesti Panga presidendi sõnul ei saa Eesti jääda lootma vaid sellele, et eksporditurgudel hakkab paremini minema ja nõudlus taastub. „Me peame ka ise tegelema oma konkurentsivõime parandamisega,“ ütles Müller. Ettevõtete poolt võiks see tähendada näiteks äriprotsesside tõhustamist, investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja uute turgude otsimist. Riigil tuleks keskenduda soodsa ja prognoositava ettevõtluskeskkonna loomisele. „Toetuste asemel on vaja tegeleda püsivate takistuste, näiteks konkurentidest kallima energia põhjuste ja administratiivsete barjääride eemaldamisega,“ ütles Müller. „Konkurentsivõimet toetab pikas vaates ka korras riigirahandus ja väike võlakoormus,“ lisas ta.
