Nõrga majanduskeskkonna ja kahanenud hinnakasvu taustal jätkus teises kvartalis palgakasvu aeglustumine, kuid reaalpalk siiski suurenes ehk inimeste ostujõud paranes. Teises kvartalis oli tööpuudus aastatagusega võrreldes ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgem, kuid suurem oli ka tööhõive. See sai võimalikuks tänu inimeste rekordkõrgele aktiivsusele tööturul. Suurema hõive taga oli täiel määral ettevõtlusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, samas kui palgatöötajaid jäi vähemaks.
Nõrga majanduskeskkonna ja pidurdunud hinnakasvu taustal aeglustus palgakasv teises kvartalis 7,2%ni. Avalikus sektoris oli palgakasv tänu tervishoiu ja hariduse tegevusalale 7,4%ga keskmisest veidi kiirem, erasektoris ulatus see 6,9%ni. Nõrgemat palgakasvu näitas enamik tegevusalasid, nii era- kui ka avalikus sektoris. Palgakasvu aeglustumine on aga avalikus sektoris olnud märksa järsum kui erasektoris. Esimest korda ületas statistiline keskmine palk 2000 euro piiri, ulatudes 2007 euroni. Suures osas tänu miinimumpalga tõusule kasvasid madalamad palgad kiiremini kui kõrgemad ja seega palkade ebavõrdsus veidi vähenes. Majanduslanguse kiuste ja hoolimata palgakasvu aeglustumisest reaalpalk siiski suurenes, sest palgakasv ületas hinnakasvutempot.
Tööpuudus ulatus selle aasta teises kvartalis 7,6%ni ja oli võrreldes aastataguse ajaga majanduslanguse mõjul suurenenud ligi protsendipunkti võrra. Et aastataguse ajaga võrreldes oli suurem ka tööhõive, siis töötuse suurenemise taga oli inimeste erakordne aktiivsus tööturul. Ettevaatlikuks teeb tööturu olukorda hinnates see, et viimase aasta jooksul on hõivatute hulgas kahanenud palgatöötajate arv, mis oli teises kvartalis aastataguse ajaga võrreldes ligi 9000 võrra väiksem. Ka maksu-ja tolliameti andmed näitavad, et deklareeritud palgatulu saajate arv on vähenenud. Muutus võib peegeldada ettevõtlikkuse kasvu, mis on positiivne, kuid see võib tähendada ka inimeste sissetulekute suuremat ebakindlust.
Arvestades viimaste aastate majanduslanguse ulatust, on tööturu seis püsinud oodatust parem. Koos majanduslanguse pidurdumisega on ka tööturu näitajad muutunud stabiilsemaks. Näiteks aasta algusega võrreldes tööpuudus pigem kahanes veidi ning palgatöötajate ja ka töötukassa poolt vahendatavate vabade töökohtade arv püsis ligikaudu muutumatuna. Töötleva tööstuse tööandjate ootus hõive edasise arengu osas on konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi muutunud optimistlikumaks. Siiski on tõenäoline, et majanduse kasvule pöördudes võtab töötuse alanemine aega, sest kesise nõudluse aegu on paljud tööandjad töötajaid ettevõttes hoidnud ning kui tellimused kasvavad, pole esialgu tarvis uusi töötajaid samal määral juurde värvata.
