Statistikaameti andmetel tõusid juulis hinnad eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes ulatus hinnatõus 22,8 protsendini. Energiahinnad kallinesid aastaga 87%, põhjustades üldisest hinnakasvust ligikaudu poole. Toiduainete hinnad, sh alkohol ja tubakatooted, tõusid 17% ning teenuste ja tööstuskaupade hinnad vastavalt 12% ja 11%.
Kodutarbijad saavad sellel talvel tõenäoliselt osta energiat mõnevõrra soodsama hinnaga. Uus valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest. Majapidamiste kodukulude kallinemine pole eeloleval kütteperioodil tõenäoliselt nii järsk kui eelmisel sügisel. Aasta lõpus kujuneb hinnakasv seetõttu mõnevõrra aeglasemaks.
Ettevõtted peavad rekordiliste energiahindadega toime tulema. Maagaasi hind saavutab Euroopas üha uusi tipptasemeid ja ähvardab kujuneda märksa kõrgemaks kui eelmisel aastal. Maagaas on tähtis tootmissisend nii elektri tootmisel kui ka toidu- ja ehitusmaterjalitööstustes. Elektri kõrge hinna tõttu on meie ettevõtetel raskem konkureerida Põhjamaadega, kus elekter on viimasel ajal olnud odavam.
Majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnakasvu hoogu pidurdama. Viimastel kuudel on aeglustunud nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv. Majanduse jahtumisfaasis on ettevõtetel raskem hindu tõsta, sest nende eelarved muutuvad pingelisemaks ning raskustesse sattunutel tuleb kulusid kärpida. Hinnatõusutempo ulatuslikumat aeglustumist võib oodata järgmisel aastal.
