Teises kvartalis oli majanduse aastakasv statistikaameti andmetel 3,6%. Kasvust andsid suure osa info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkond. Kui need tegevusalad kõrvale jätta, on näha, et majanduskasvu hoog on märkimisväärselt aeglustunud.
Teise kvartali majanduskasv oli küll keskpanga värskeima prognoosiga kooskõlas, kuid kuna väliskeskkond on vahepeal nõrgenenud, oleks võinud oodata majanduskasvu järsemat aeglustumist. Ilma info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna erakordselt kiire kasvuta oleks majanduskasv olnud teises kvartalis ligikaudu 2%.
Majanduskasvu aeglustumisel on kolm suuremat põhjust. Esiteks on nõrgenenud väliskeskkond: Euroopa tööstusettevõtete lähikuude ootused on varasemast kesisemad. Kui aasta esimestel kuudel kasvas Eesti töötleva tööstuse toodang Euroopa majandususalduse halvenemisest hoolimata väga hästi, siis juunis vähenes töötleva tööstuse toodang kuises võrdluses järsult.
Teiseks pidurdavad majanduskasvu põlevkivisektori probleemid, eeskätt konkurentsivõime vähenemine Euroopa keskkonnapoliitika tõttu. Kolmandaks on märke ka sisenõudluse nõrgenemisest. Eratarbimine kasvas teises kvartalis vaid 1,1% ja ehitussektor on sel aastal kasvanud palju kiduramalt kui eelmisel.
Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest on majanduses siiski head ajad: töötuse määr on madal, palgakasv on kiire ja ettevõtjad tunnetavad jätkuvalt tööjõupuudust olulise probleemina.
