Eesti SKP kasvas statistikaameti andmetel esimeses kvartalis aastaga 4,5% ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Majanduskasv edaspidi aeglustub ja sellises olukorras on tähtis, et valitsuse majanduspoliitika oleks järjepidev. Valitsus ei tohiks külvata oma tegevusega ettevõtjatesse ebakindlust.
Eelarvepoliitika eesmärkide sage muutmine, pensionisüsteemi lõhkumine ja välistööjõu edasise kasutamise puhul süvenenud määramatus raskendavad strateegiliste otsuste tegemist ja halvendavad majanduskeskkonda. Riik peaks praegu olema kulutuste tegemisel ettevaatlik, et tekitada eelarvesse ruumi juhuks, kui majandust tuleb toetama hakata. Majanduse ergutamiseks vajalikud projektid tuleb aga juba praegu välja töötada, et need võimalikult kiiresti ellu viia, kui olukord märkimisväärselt halveneb.
Esimese kvartali majanduskasv toetus suuresti töötlevale tööstusele, kuigi paljudes teistes Euroopa Liidu riikides oli töötleva tööstuse kasv tagasihoidlik. Selle taga on Eesti tööstuse struktuur: meie tööstusettevõtted ei ole Saksamaa autotööstusega nii tihedalt seotud kui Kesk- ja Ida-Euroopa omad. Siiski osutavad kuine statistika ja ettevõtete ootused, et järgmistes kvartalites majanduskasv aeglustub.
Majanduspoliitilise järjepidevuse mõttes on oluliseks teemaks kujunenud ka sisseränne ja selle seos eelarvepoliitikaga. Eesti tööealiste arv väheneb loomulike muutuste tõttu 6000 inimese võrra aastas. Ilma sisserändeta vähenevad nii tööjõupakkumine kui ka majanduse kasvuvõime (vt joonis). See trend jätkub edaspidigi. Viimaste aastate leebe eelarvepoliitika on tõenäoliselt suurendanud nõudlust välistööjõu järele. Teisalt ilustab suuresti ajutise loomuga sisseränne valitsuse tulubaasi, mis toetub tööjõu- ja tarbimismaksudele. Kui majanduse olukord halveneb ja välistööjõu hulk kahaneb, võib maksutulu kiiresti väheneda. Majanduspoliitiline ebakindlus võib seega mitmekordselt kätte maksta.
