Väliskaubanduse maht on kahaneva välisnõudluse tõttu käesoleva aasta algusest saati vähenenud. Teises kvartalis süvenes aga langus märkimisväärselt, kuna aprillis ja mais kulmineerus rahvusvahelistel turgudel pandeemiaga kaasnenud piirangute mõju. Eesti ekspordi ja impordi maht olid teises kvartalis tugevas languses – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes kaupade ja teenuste eksport 21% ning import 24%.
Tegevusalati vähenesid nii eksport kui ka import laiaulatuslikult. Märkimisväärse negatiivse panuse ekspordi kahanemisse andis töötleva tööstuse eksport (-9%), mis moodustab enam kui poole ekspordi mahust. Suurematest kaubagruppidest kaotas enam kui kolmandiku mineraalsete toodete ja transpordivahendite eksport, samas kui puidu, puittoodete ja toiduainete eksport kahanes siiski vaid 5%. Riikide lõikes kahanes eksport kõikide suuremate kaubanduspartnerite majandusse: Soome -8%, Rootsi -10% ja Saksamaale -12%. Eksport Lätti kukkus16% ning ligi viiendiku võrra kahanes eksport Leetu ja Venemaale.
Töötleva tööstuse kindlustunne ja optimism tellimuste suurenemise suhtes on võrreldes aprilli-maiga siiski mõnevõrra paranenud, mis võib anda ka lootust, et ekspordi kahanemine kolmandas kvartalis pidurdub. Seda kinnitavad töötleva tööstuse ekspordi eelindikaatorid – toodangu müügimahu indeks ning maksulaekumised viitavad sellele, et töötlev tööstus on suutnud eksporti suvekuudel taastada.
Vaatamata väliskaubandusmahu langusele oli jooksevkonto teises kvartalis ülejäägis; suhtena SKPsse moodustas see 4,9 protsenti. Kaupade saldo oli juba teist kvartalit järjest märgatavalt väiksemas miinuses kui eelmisel aastal samal ajal. Endiselt toetas jooksevkontot teenuste konto ülejääk, kuigi teenuste kaubavahetus tõmbus laiaulatuslikult kokku nii ekspordi kui ka impordi poolel. Aprillis ja mais andsid tooni reisiteenuste mahu ulatuslik kahanemine ja ka veoteenuste, töötlemisteenuste ning hooldus- ja remonditeenuste mahu kahanemine. Plusspoolele jäid vaid finants- ja kindlustusteenused.
Ootuspäraselt oli teises kvartalis Eesti väliskaubanduses näha pandeemia ja selle tõttu kehtestatud piirangute otsest tugevat mõju. Sellega kaasnenud globaalne majanduskriis jõuab aasta teises pooles Eesti majandusse suuresti välisnõudluse kaudu, mis taastub aeglaselt. Ennekõike hakkab madalseisust välja tulema kaupade eksport.
Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika infograafiku, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
