Eesti pankadest ja liisinguettevõtetest oli siinsetele ettevõtetele antud eelmise aasta lõpu seisuga 9,2 miljardit eurot rahastust ehk sama palju kui aasta varem. Portfelli maht oleks kasvanud umbes 3–4 protsenti, kuid kuna kahe siinse filiaali tegevus lõpetati, liikus osa laene Eestist välja. Eesti ettevõtted laenasid siinsest finantssektorist pigem tagasihoidlikult, ent selle tasakaalustamiseks võtsid nad hoogsamalt laene välismaalt ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt.
Majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas aastaga ligikaudu 7 protsenti ja küündis detsembris 10,1 miljardi euroni. Majapidamiste laenudest moodustavad peamise osa eluasemelaenud, mida on kokku võetud 8 miljardi euro eest. Eelmisel aastal väljastati neid 7 protsenti rohkem kui 2018. aastal – paljuski seetõttu, et eluasemehinnad tõusid. Muude laenude ja liisingute väljastamise varasem kiire kasvutempo 2019. aastal peatus. Nõudlus laenude ja liisingute järele püsib endiselt suur; seda näitab ka laenujäägi kiire kasv. Laenunõudlust soodustab kiire palgakasv, mis hoiab inimeste kindlustunnet suurena.
Eelmisel aastal majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude intressimäärad pisut tõusid, kuid detsembris oli keskmine laenuhind taas madalam. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,6 ning eluasemelaenude oma 2,4 protsenti.
Eestis tegutsevates pankades on ettevõtetel hoiuseid kokku 7 miljardit ja majapidamistel 8 miljardit eurot. Nii ettevõtete kui majapidamiste hoiused kasvasid aastaga 7 protsenti.
