Keskpankade karmim rahapoliitika on aasta jooksul tõstnud kiiresti laenuraha hinda ja koos sellega suurendanud Eestis tegutsevate pankade kasumit. Majanduse „vereringe“ hoidmiseks ongi meil vaja kasumlikke pankasid, kusjuures Eesti pankade tulu tuleb olulisel määral just intressidest. Samas ei tule meie pankade tänavune rekordkasumlikkus niivõrd intressitulust, kuivõrd ebatavaliselt väikesest intressikulust: pangad maksavad nt praegu hoiustamise eest tervikuna kolm korda vähem kui 2009. aastal sarnases intressikeskkonnas. Pankade intressikulud on madalad, sest enamik hoiustest seisab praegu inimestel ja ettevõtetel just pea olematute intressidega arvelduskontodel. See näitab, et pangad saaksid praegu ise majandusele tagasi anda niimoodi, et maksaksid intresse ka arvelduskontol oleva hoiuse jäägilt ehk nõudmiseni hoiustelt.
Eestis on pankadel tulude allikad teisiti üles seatud kui Rootsis
Pankade põhiteenus on finantsvahendus ehk kaasata hoiuseid või emiteerida võlakirju ning pakkuda majanduse toimimiseks laene. Lisaks pakuvad pangad veel teisigi teenuseid, näiteks investeeringute haldamine ning maksete vahendamine. Pankade tuluteenimist ainult laenu intressimääradega selgitada on liiga lihtsustatud lähenemine. Riigiti on pankade tulude struktuur (ehk see, millest ja millistelt teenustelt pank tulu teenib) üsnagi erinev ja ühes riigis võib sama pank saada suuremat tulu teenustasudest kui teises riigis. Samuti võib tulu teenimine erineda panga grupi erinevate osade vahel. Näiteks on Eestis ja ka teistes Balti riikides tegutsevatel Rootsi pankadel teenustasu tulude osakaal kogutuludes märgatavalt väiksem kui Rootsis, teisalt aga teenitakse rohkem intressitulu.
Kasumlikud pangad on majanduse rahastamise ja seega majanduse toimimise seisukohalt olulised, kuna nii on tagatud laenude kättesaadavus nii headel kui ka raskematel aegadel. Kui pangad on tugevalt kapitaliseeritud ja neil on hea võime tulu teenida, saavad nad ka majanduslanguse perioodidel laenukahjumite katmisega paremini hakkama ning neil on võimekus rasketel aegadel inimestele ja ettevõtetele laenu anda. Euroopa Liidus peetakse pankade väikest kasumlikkust üheks majandust ohustavaks teguriks. Põhjus on seesama, et pangad ei pruugi olla võimelised rasketel aegadel laenukahjumitega toime tulla ja laene pakkuda. Üheks erandiks on Põhja-Euroopa, kus pankade kasumlikkus on eelkõige tänu kulu efektiivsusele võrreldaval tasemel väljaspool Euroopa Liitu asuvate arenenud riikide pankadega. Nii on näiteks Eesti pankade kasum varadesse viimasel kümnel aastal olnud euroala üks suuremaid, kuid arenenud riikide maailmas tugev keskmine. Lisaks sõltub panga kasumlikkus ka intressimäärade üldisest tasemest, näiteks viimased neli aastat on Eesti pankade kasumi osakaal varadest olnud madalate intressimäärade tõttu ajaloolisest keskmisest veidi väiksem.
„Ujuva“ intressimääraga laenud kokkuvõttes soodsamad kui fikseeritud
Juhul, kui keskpangad rahapoliitika tegemisel intressimäärasid muudavad, kandub selle mõju laenudele, hoiustele, võlakirjadele riigiti erineva kiirusega. Tänu ujuva intressimäära (euribor) suurele osakaalule laenudes toimub Eestis intressimäärade ülekandumine väga kiiresti ja seda nii intressimäära tõusu kui ka languse ajal. See on ka üks põhjus, miks praegusel intressitõusu perioodil on Eestis laenude intressid ühed kõrgemad. See, kas selline ujuvintressimäära kasutamise osakaal on hea või halb, on omaette küsimus, kuid üle intressitsükli ehk nii madalate kui ka kõrgete intresside perioodide peale kokku peaks keskmine intressimakse ujuvintressimäära korral olema väiksem. Nii on näiteks Eesti inimesed maksnud eluasemelaenudelt viimase 20 aasta keskmisena väiksemat intressimäära kui euroalal tervikuna, kuna mujal kasutatakse meist enam fikseeritud intressimääraga laene.
Sellel aastal on pankade kasumlikkus erakordselt suur ja see ei tule mitte niivõrd suurematest intressituludest, vaid hoopis ebatavaliselt väiksest intressikulust. Intressikulu on see summa, mida pank maksab kokkuvõttes kõikidele hoiustajatele ja võlakirja investoritele. Kui võrrelda kahte perioodi – 2009. aasta I poolt ja 2023. aasta I poolt, siis euribori tase oli nendel perioodidel keskmiselt enam-vähem võrdne. Kui pankade intressitulu varadesse oli mõlemal perioodil poolaasta jooksul veidi üle 2%, siis intressikulu kohustustesse oli 2009. aastal veidi alla 2%, aga tänavu umbes kolm korda väiksem. Pangad on tõstnud küll tähtajaliste hoiuste intresse, kuid nõudmiseni hoiustelt intresse ei maksta. Samas on pankade jaoks just suurimaks rahastamise allikaks kujunenud nõudmiseni hoiused. Kui enne oli nõudmiseni hoiuste osakaal 1/3 kohustustest, siis nüüd on see kaks korda suurem.
Pangad saaksid pakkuda kõrgemaid intresse ka nõudmiseni hoiustele
See, kas pangad maksavad ka nõudmiseni hoiustele intresse, on riigiti väga erinev ja sõltub näiteks sellest, millises ulatuses on makseteenused klientidele tasulised või kui suur on likviidsuse hoidmise kulu panga jaoks nõudmiseni hoiuste korral. Suurem nõudmiseni hoiuste kasutamine eeldab suuremat likviidsete varade osakaalu, kuid nende intressitulu on väiksem kui laenudelt saadav intressitulu. Kui keskmisest madalamate intressimäärade perioodil võivad pangad väita, et nõudmiseni hoiustega kaasnevad täiendavad kulud, mis ei võimalda hoiustajale nullist erinevat intressi maksta, siis keskmisest kõrgemate intressimäärade korral nagu praegu peaks nõudmiseni hoiused teenima hoiustajale ka intressitulu. Suuremad pangad on juurutanud paindliku kogumishoiuse teenuse. See aga eeldab, et inimesed tõstavad igapäevaselt enda arvelduskontolt raha eraldi kontole ja vajadusel tagasi. Selline teadlikkus ja oskus enda likviidsust juhtida on vähestel ja kliendi vaatest oleks lihtsam, kui pangad maksaksid seda intressimäära hoiustajatele ka arvelduskontol oleva summa pealt.
Majanduse rahastamise ja laenude kättesaadavuse puhul on kõige tähtsam, et ettevõtted ja majapidamised saaksid pankadest laene nii headel kui ka halbadel aegadel. Seetõttu ei pruugi meie keskmisest veidi kõrgem intressimäär teiste riikidega võrreldes olla kõige olulisem näitaja. Kui vaadata laenude kättesaadavust Eestis, siis küsitluste järgi on see viimase kümne aasta jooksul olnud Euroopa Liidus keskmiselt parem. Eriti oli teiste riikidega võrreldes olukord parem globaalse finantskriisi järgsetel aastatel, kui tänu varasemate kasumite arvelt suurenenud kapitaliseeritusele taastus Eestis laenukasv hoogsalt ja aitas majanduse kiiremini taas kasvule. Kuigi Eestis on laenuintressimäärad keskmiselt kõrgemad, peegeldades ka piirkondlikult suuremaid riske, on viimased kümme aastat nii ettevõtete kui ka eluasemelaenude kasv Eestis olnud euroala üks kiiremaid.
