Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt hakkab ettevõtete ja majapidamiste võime laene tagasi maksta lähitulevikus mõnevõrra halvenema. Eelkõige on see ohuks majandussektorites, mida mõjutavad rohkem Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Lisaks kütab sõda tagant niigi kiiret hinnatõusu, mis halvendab ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda. Samas on pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.
Vene agressioon Ukrainas vähendab osa Eesti ettevõtete võimalusi eksportida või tarnida tootmiseks vajalikke asju. Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites. Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See jääks siiski märgatavalt alla 2008.-2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle 7 protsendi. Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud kõrge ja kapitalipuhvrid tugevad.
Ettevaates jääb eluasemelaenude kasv hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järgi püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas. Kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud. Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks. Kiire laenukasvuga seotud riske aitavad ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Eesti Pank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu. Hetkel keskpank selleks vajadust ei näe. Samuti ei näe keskpank hetkel vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.
Üldiselt on Venemaa agressioonist tulenev otsene mõju Eesti finantssektorile väike, sest seosed on üsna piiratud. Venemaaga seotud investeeringud mõjutavad märkimisväärselt vaid üksikuid investeerimisfonde ja -ühinguid, mis moodustavad väga väikese osa Eesti finantssektorist. Sõja tõttu on suurenenud ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel ja see on teinud pankade jaoks kallimaks enda rahastamise võlakirjade väljaandmise kaudu. Kuna aga valdav ja üha suurem osa rahastamisest põhineb kohalikel hoiustel, vähendab see pankade rahastamisriske. Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.
