Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused.
Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt 11% kallim. Tulevikutehingute põhjal võib eeldada, et aasta lõpuks gaasihinnad mingil määral tõusevad, kuid hakkpuiduturul on ootus, et hinnad alanevad. Seetõttu peaks ka soojusenergia hakkama järgmise kütteperioodi ajaks odavnema.
Eelmise aasta lõpust on kohati odavnenud ka mõned toidutoorained ning hinnalangus on üle kandunud piimatoodete letihindadesse. Kaupmehed pole seni hindu siiski märkimisväärselt kohandanud, hoolimata sellest, et toiduainete nõudlus on aastaga langenud 8%.
Teenuste hinnakasv kiirenes 11,5%ni üüri, meditsiiniteenuste ja ühistranspordi kallinemise tõttu. Teenuste hinnakasvus on suur roll tööjõukuludel ning palgakasv on püsinud kiire majanduslangusest hoolimata.
Hinnasurvet hakkab edaspidi vähendama Eestit tabanud majanduslangus ja nõudluse kahanemine majapidamiste lisasäästude otsasaamise tõttu. Majanduslanguse ajal on ettevõtetel raskem oma toodangu hinda tõsta ja kiire palgakasvuga toime tulla. Hindade kergitamise asemel tuleb kasumites järgi anda või püsivamate raskuste korral tootmist optimeerida ja töökohti koomale tõmmata.
Eesti Pank avaldab uuendatud majandus- ja inflatsiooniprognoosi 20. juunil.
