Juunis oli Eesti tarbijakorv 2,5% kallim kui aasta varem ning kuu varasemaga võrreldes tõusid hinnad 0,4%. Hinnatõusu kiirus, mis veel tänavu jaanuaris oli 5%, alanes aasta esimesel poolel kuust kuusse pidevalt, seda valdavalt tänu energia odavnemisele. Juunikuine hinnatõus oli viimase kolme aasta kõige aeglasem.
Aastataguse ajaga võrreldes odavnesid tarbijakorvis enim gaas ja lennupiletid, mõlemad umbes kümnendiku. Märgatavalt on langenud puu- ja köögiviljade, ent ka majutusteenuste hind, panustades sellega samuti inflatsiooni aeglustumisse. Suurem osa tarbijakorvi sisust on aastaga siiski kallinenud ning teenused on peamine kululiik, mis on ostukorvi hinda kasvatanud. Kõige kiiremini on tõusnud transpordi, meditsiiniteenuste ja pakettreiside, aga ka erinevate iluteenuste hind. Peamist rolli mängib teenuste hinnakujunduses palgakulude kasv, mis on püsinud küllaltki jõuline.
Maksu- ja tolliameti andmetel on viimaste kuude palgakasv püsinud 7–8% juures, kuid hinnatõus on langenud alla 3%. Seega ületab palgakasv tuntavalt üldist hinnatõusutempot ning inimeste ostujõud paraneb üha edasi. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on inimeste ootus edasise hinnatõusu suhtes samuti alanenud ning oma tulevast finantsolukorda hindavad nad paremaks kui varem.
Keskmine hinnatõus on Eesti Panga prognoosi kohaselt tänavu umbes 4%. Aasta teisel poolel inflatsioon ilmselt mõnevõrra kiireneb, sest energiahinnad kerkivad hooajalistel põhjustel ning toidutoormete kallinemine jõuab järk-järgult toidukaupade jaehindadesse. Ettevõtete tootmiskuludest lähtuv hinnakasvusurve on möödunud aastaga võrreldes märgatavalt vähenenud, kuid ligemale pool selle aasta elukalliduse tõusust tuleb maksude – käibemaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi – suurenemisest. Kuigi täit selgust veel ei ole, võivad järgmiste aastate hinnatõusu sarnaselt tänavusega mõjutada uued maksupoliitilised otsused, mille siht on katta riigi suurenenud kulutusi ja vähendada püsivaks kujunenud eelarvepuudujääki.
