Statistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad eelmise aasta detsembris aastatagusega võrreldes 12,2%. 2021. aasta keskmine hinnakasv ulatus 4,6%ni.
Detsembri hinnakasv oli viimase kahekümne aasta kiireim. Hinnakasv on olnud kiire nii kaupade kui ka teenuste segmendis. Pool kogu tarbijakorvi kallinemisest tulenes aga energiast – elekter ja gaas kallinesid detsembris aastaga rohkem kui 120% ja sellega seotud soojusenergia 40%. Samal ajal nafta hind maailmaturul mõnevõrra langes, sest koroonaviiruse olukord halvenes. Uue tegurina on viimastel kuudel hakanud tõusma ka toiduainete hinnad. Enim on kallinenud piima- ja kalatooted ning köögiviljad.
Kõrged energiahinnad ei võimalda lähiajal hinnakasvu alanemist. Energia kallinemine suurendab ettevõtete tootmiskulusid ja kandub järgmiste kuude jooksul üle ka teiste toodete-teenuste hindadesse. Majanduse jaoks on halb, kui ajutiselt kiire hinnakasvu tagajärjel suurenevad ka ettevõtete tööjõukulud, mis sunnib ettevõtteid omakorda hindasid korrigeerima ning tekkida võib hinna-palgakasvu spiraal. See kahjustaks majanduse konkurentsivõimet ja seaks ohtu töökohad.
Kiire hinnakasv pärsib inimeste ostujõudu. Kuigi tööjõupuuduse tõttu on palgakasv 7-8%ga küllaltki jõuline, jääb see ajutiselt hinnakasvule siiski alla ning inimeste reaalne ostujõud väheneb. Hinnasurvete nõrgenemist ja ostujõu taastumist võib oodata 2022. aasta teises pooles. Selle aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank 6,9 protsenti.
