Kui vaadata ülemaailmseid suundumusi, võib Eestiski mõnes sektoris olla riigi tugi teatud tüüpi investeeringutele vajalik, sõnas Eesti Panga president Madis Müller täna keskpanga seminaril „Kas ja kuidas peaks riik majandust suunama?“ Mülleri sõnul tuleks aga eeliseid ja soodustusi pakkuda ettevõtetele hästi läbimõeldult, et toetuste kulud ei kujuneks suuremaks kui sellest ühiskonnale ja majandusele tervikuna saadav kasu.
„Lihtsasti võib juhtuda, et korralikult läbi mõtlemata toetuste korral on nende tegelik koondmõju negatiivne, isegi kui toetused aitavad majandusse tuua uusi investeeringuid,“ ütles Müller. Ta tõi näiteid olukordadest, kus riik võib toetuse saaja valikul ebaõnnestuda või panna õla alla ettevõttele, mis oleks olnud edukas ka ilma maksumaksja raha kulutamata. Või kui toetatud suurinvesteeringuga loodud töökohtadele värvatakse inimesed, kes oleks sarnast tööd leidnud ka mõnes teises ettevõttes, mis riigi abi ei vajanud. „Sellisel juhul ei ole tegemist maksumaksjate raha targa kasutamisega,“ osutas Müller.
Omad piirid riiklikuks sekkumiseks seab riigi suurus. Eesti siseturu väiksusest tingituna võib suurinvesteeringu positiivne mõju teistele sektoritele jääda piiratuks. Toetusega saavutatud madalam müügihind võib ergutada vaid eksporti, samas kui laiem mõju läbi nõudluse kasvu, innovatsiooni leviku või koostöövõrgustike tekkimise jääb piiratumaks. Samuti on selge, et väikeriigil nagu Eesti ei ole võimalik ega ka mõistlik suunata riigieelarvest miljardeid eurosid ettevõtete toetuseks nagu seda saavad teha suured riigid. „Me ei saa väga suurte investeerimisprojektide puhul konkureerida rahaliste väärtuspakkumistega,“ ütles Müller, lisades, et väärtuspakkumisel on muidki komponente kui raha, näiteks ettevõtjasõbralik riiklik asjaajamine, paindlik suhtumine nii riigi kui ettevõtjate poolt ning vajalike oskustega tööjõud.
Eestis on Mülleri sõnul edulooks kindlasti iduettevõtete sektor, kuid kui võrrelda Eesti ettevõtete innovatsiooninäitajaid teiste Euroopa Liidu riikidega, tekitab ka Eesti digivaldkonna toetusmeetmete tõhusus küsimusi. Samuti torkab silma, et valdavalt on toetused antud soodustuste või tagastamatu abina ning vähem on ära kasutatud muid võimalusi projektide rahastamise toetamiseks, nagu näiteks laenud ja käendused.
Eesti Panga president avas oma kõnes laiemat tausta, miks riiklik sekkumine majandusse on maailmas praegu kasvavas trendis. Eelkõige on koroonapandeemia ja Venemaa Ukraina vastu vallandatud täiemahulise sõja kogemus ajendanud riike oma sõltuvussuhteid teiste riikidega ümber vaatama, et suurendada tarnekindlust ja oma majandusjulgeolekut. Rohetehnoloogiate eelisarendamine suurendab energiasõltumatust ning majanduse kasvuväljavaateid tulevikus.
Müller kutsus üles arutlema, kuidas peaks muutunud ettevõtluskeskkonnaga kohanema Eesti, sest riikide toetusmeetmete järgi kujundavad oma strateegiad ja investeerimisotsused paljud ettevõtted. „Teadvustades poliitika võimalusi ja riske, saame teha paremaid otsuseid. Seetõttu oleme täna kokku kutsunud poliitikakujundajad, eksperdid ja ettevõtjad, et ühiselt arutada ja kaaluda just Eestile sobivaid lahendusi,“ ütles Müller.
