Hinnakasv aeglustus septembris aastavõrdluses 23,7%ni. Selle põhjustas peamiselt elektrihindade odavnemine. Need on viimastel kuudel olnud väga heitlikud. Kui augustis tõusis elektri hind Balti riikides rekordkõrgele tasemele, siis septembris leidis aset järsk hinnalangus. Tarbijate jaoks odavnes elekter kuuga 16% ja see kahandas septembri hinnatõusu 2,2 protsendipunkti võrra.
Kui elekter kõrvale jätta, näitab statistika, et teised kaubad on siiski väga kiirelt kallinenud. Toiduainete kiire hinnatõus jätkub nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kuigi maailmaturul on toidutoormed viimastel kuudel märkimisväärselt odavnenud. Euroopa Liidu turule jõuavad maailmaturu hinnamuutused pika viitajaga.
Tööstuskaupade kallinemise taga on endiselt nii rahvusvahelised tarneahelaprobleemid, euro kursi nõrgenemine kui ka koroonakriisi ajal kogutud säästude najal tugevana püsiv nõudlus. Samas on säästud viimastel kuudel vähenema hakanud ja nõudluspoolne hinnasurve taandub.
Alates oktoobrist kärbivad üldist hinnatõusu mõnevõrra valitsuse sammud energiahindade reguleerimiseks. Pikemaajalises ettevaates hakkab hinnatõusu pidurdama see, et Euroopa Keskpanga nõukogu kavatseb intressimäärade tõstmisega jätkata ka edaspidi. Hinnakasvu kontrolli alla saamine ei sõltu siiski üksnes rahapoliitikast. Sama oluline roll hinnasurve vähendamisel on valitsuse eelarvepoliitikal. Praegune riigi suur eelarvepuudujääk aga süveneb ja ergutab seega hinnakasvu veelgi.
