Statistikaameti andmetel kahanes SKP kolmandas kvartalis aastavõrdluses 0,7% ja jäi kvartalivõrdluses eelmise kvartali tasemele. Üldjoontes on majanduse seis muutunud siiski positiivsemaks. SKP langus on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult aeglustunud ja viimastes kvartalites pole SKP võrreldes eelmise kvartaliga enam langenud.
Majandus küll ei kasva veel, aga ka suurem langus on jäänud minevikku.
SKP nõudluskomponentide arvestuses tuli majanduslangus eeskätt sisenõudlusest: tarbimine ja investeeringud vähenesid. Kõige suurem osa langusest tuligi investeeringutest, mis on viimastel aastatel olnud majanduse nõrka seisu arvestades üllatavalt suured. Harilikult võimendab investeeringute langus nii majanduslanguse- kui ka kasvuperioode – seni on investeeringud majandust pigem vee peal hoidnud. Madalam sisenõudlus on tähendanud ka väiksemat vajadust importkaupade järele. Eksport aga samas kasvas eeskätt teenuste ekspordi suurenemise toel.
Tegevusalasid vaadates oli majanduslangus endiselt üsna laiapõhjaline, kuid positiivselt panustasid kasvu põllumajandus ja erinevad teenused, mis peegeldub ka teenuste ekspordi kasvus.
Näitajate tõlgendamisel teeb ettevaatlikuks vastuolu erinevate toodangu mahuindeksite ja SKP komponentide vahel, mida on esinenud ka varasemates kvartalites. Toodangu mahuindeksite põhjal peaks langus olema mitmes harus väiksem. Näiteks energiasektori lisandväärtus langes SKP andmetel 4%, kuid elektritoodang kasvas aastavõrdluses 24% ja soojatoodang protsendi. Suvel oli üks elektrikaablitest Soomega rivist väljas ja elektrihind Balti riikides seega suhteliselt kõrge, kuid kõrge turuhinna tõttu oli kohalike elektrijaamade konkurentsivõime positsioon jällegi parem.
Ehitussektori lisandväärtus langes SKP andmetel 18%, kuid toodangu mahuindeks vähenes vaid 5%. Sarnane vastuolu puudutas ka tööstussektori indekseid. Viimase viie aasta jooksul on SKP andmetel lisandväärtus vähenenud energeetikas, ehituses ja töötlevas tööstuses pea kaks korda kiiremini, kui võiks järeldada nende tegevusalade toodangu mahuindeksite põhjal (vt tabel). Viimaste aastate kiire hinnatõus esitab tõenäoliselt jätkuvalt statistikale väljakutseid.
Septembris avaldatud majandusprognoosi põhjal hakkab majandus järgmisel aastal kasvama, seda tänu seni takistavateks olnud murede lahenemisele: energiahinnad on juba mõnda aega olnud madalamad kui kiire inflatsiooni tippajal, intressimäärad langevad ja see toetab sisenõudlust, samuti prognoosivad Eesti kaubanduspartnerid oma majanduse tugevnemist ja see peaks aitama kaasa Eesti ekspordi kasvule. Samas pidurdab tuleval aastal majanduskasvu eelarve konsolideerimine, mis toob kaasa maksutõusud ja täiendava hinnatõusu.
