Statistikaameti teatel langes Eesti hinnatase oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsendi võrra. Viimase poole aasta jooksul pole üldine hinnatase Eestis sisuliselt muutunud. Aastavõrdluses kiirenes hinnakasv oktoobris siiski 4,9 protsendini, sest mullu oktoobris rakendus energiahindade kompenseerimine.
Hooajalistel põhjustel on sügiskuudele tavaliselt iseloomulik toidukaupade ja turismiteenuste hinnalangus. Puu- ja köögiviljade ning piimatoodete hinnalanguse tõttu odavnes tarbijate toidukorv septembriga võrreldes 1,1%. Toiduainete tarbijahindade edasine hinnalangus võib muutuda laugemaks seetõttu, et osade toidutoormete hinnad on maailmaturul tänaseks oma languspõhja läbinud.
Energiahindade, eelkõige elektri ja gaasi odavnemine on tänavu olnud üks peamiseid inflatsiooni aeglustavaid tegureid. Elektri turuhind, mis ulatus mullu 174 euroni megavatt-tunni eest, maksis tänavu oktoobris 87 eurot. Võrreldes suvekuudega on samas kallinenud maagaasi hind, mistõttu hakkab lähikuudel ilmselt tõusma ka gaasist toodetava soojusenergia maksumus.
Keskpanga hinnangul jääb hinnatõus käesoleva aasta viimastel kuudel 4–5% vahemikku. 2023. aasta keskmine hinnakasv ulatub Eesti Panga prognoosi kohaselt 9,4%ni. Uuest aastast jõustuvatest maksumuudatustest ajendatud hinnatõus võib juba lähikuudel hakata avalduma poodide letihindades, seda juhul, kui Eesti majanduslangus pole sundinud kaupmehi hinnapoliitikat muutma. Järgmisel aastal prognoosib Eesti Pank hinnakasvu aeglustumist 3,4%ni.
