2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.
Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.
Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.
Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.
