Arvestades majanduse erakordselt head seisu ja kasvavat nõudlust tööjõu järele võib palgakasvu kiirenemist 7,5%ni pidada mõõdukaks. Soodsad töö leidmise ja palgatingimused on suurendanud tööjõu pakkumist. Rändestatistikast nähtub, et töötajaid on leitud ka väljastpoolt Eestit. Samas näitavad ettevõtjate hinnangud, et tööd oleks pakkuda märksa suuremale hulgale inimestele, kui praegu tööl käib.
Riik saaks tööjõupuuduse probleeme leevendada, toetades tööjõu pakkumist. Kuigi palju reforme on juba tehtud ja tööturul osaleb juba praegu väga suur osa tööealistest inimestest, on ülim aeg tööturul osalemise takistusi veelgi vähendada. Pensionivõtmise reeglid tuleks töötajate jaoks muuta paindlikumaks kiiremini, mitte paari aasta pärast. Lastehoiu võimalus kohe pärast vanemahüvitise lõppu aitaks emadel rutem tööturule naasta. Abi võib olla ka välismaalt naasmise võimalikult lihtsaks ja valutuks tegemisest. Varasemast suurem tagasiränne annab märku sellest, et paljud varem välismaale kolinutest mõtlevad Eestisse naasmisele.
Keskmise palga suurenemist on tagant tõuganud ka mõningad ajutised tegurid. Eriti märgatav on palgakasvu kiirenemine avalikus halduses ja sotsiaalkindlustuses, mille taga võis olla preemiate maksmine seoses Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemisega ja haldusreformi raames makstavad hüvitised. Need ei tohiks mõjutada valitsussektori põhipalkasid ja seetõttu võib juba selles kvartalis oodata mõõdukamat palgakasvu.
Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.
