2022. aasta esimeses pooles oli tööturu olukord väga hea. Seda hoolimata majandusšokist, mille vallandasid Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seotud hüppeline energiahindade tõus. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus- ja ehitusettevõtjate hõiveootused varasemast pessimistlikumaks ja hõive kasvuhoog esimesel poolaastal aeglustus.
Suurele tööhõivele vaatamata oli 2022. aasta esimeses pooles Eestis rohkem töötuid kui enne koroonaviiruse kriisi. Selle põhjus oli Eesti elanike tööjõus osalemise aktiivsuse erakordselt kiire kasv. Tõenäoliselt kadusid nii mõnedki koroonakriisiga seotud, tööjõus osalemist takistanud tegurid. Kui otsida uue kriisi mõju töötuse andmetes, siis kolmanda kvartali kohta avaldatud registreeritud töötuse andmed näitavad lisaks sõjapõgenike lisandumisest tingitud tõusule ka mõningast töötuse kasvu kohalike elanike seas. Sealhulgas on mõnevõrra rohkem uusi töötuid, kes kaotasid töö koondamise tõttu.
Hoolimata nõrgenenud majandusaktiivsusest hoogustus selle aasta esimeses pooles palgakasv. Sellele aitasid kaasa pärast kaheaastast pausi miinimumpalga 12% tõus, kriisi järel tagasi hoitud palgatõusu taastumine avalikus sektoris ja kindlasti ka erakordselt kiire tarbijahindade kasv. Kuigi Eestis üldiselt ei esine palkade automaatset indekseerimist, võetakse hinnatõusu palgaotsuste tegemisel sageli siiski arvesse. Tööjõukulude kiire kasvu mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele sõltub suuresti sellest, kuidas kriis mõjutab konkurentide tootmiskulusid. Aasta esimeses pooles suurenes võrreldes tööjõukuluga samas tempos ka ettevõtete kapitalitulu, mis tähendab, et ettevõtjad veel ei pidanud tööjõukulu suurenemist katma kasumlikkuse arvelt. Majandusaktiivsuse edasise pidurdumise ja kiire palgakasvu jätkumise korral on tõenäoline, et olukord muutub.
Kõige erakordsemaks arenguks Eesti tööturul saab pidada tööjõupakkumise suurenemist tänu tööturule lisandunud Ukraina põgenikele. Oktoobri lõpu seisuga oli Eesti andnud ajutise kaitse 26 425 tööealisele (15-75-aastased) sõjapõgenikule. Neist ligi 9000 on statistikaameti andmetel töösuhtes ning umbes 6000 otsib töötukassa abiga tööd. Sõjapõgenikud on tööd leidnud nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Töö otsimine erinevates valdkondades on oluline, sest nii on tööturg võimeline neid vastu võtma ilma, et konkurents töökohtadele kitsas valdkonnas üleliia suureneks.
