Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööpuudus Eestis statistikaameti andmetel 5,4%. Majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem, sest vastukaaluks koondamistele peamiselt tööstussektoris suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal. Pikemas vaates valitseb Eestis tööjõupuudus ja sellises olukorras tasub töötajaid ajutiste tagasilöökide ajal ettevõttes hoida.
Tavapäraselt kahaneb majanduskliima jahenedes väikese hilinemisega ka ettevõtete nõudlus tööjõu järele, mis toob kaasa madalama hõive ja kõrgema töötuse määra. Eesti tööturg on aga möödunud aasta viimase kolme kvartali majanduslangusele hästi vastu pidanud. Maksu- ja tolliameti andmetel vähenes hõive aasta teises pooles kriisist eriti tugevasti pihta saanud tööstussektori harudes, näiteks puidutöötlemises ja mööblitööstuses. Samas suurenes hõive mitmel teenuste sektori tegevusalal, näiteks finantssektoris, endiselt koroonaviiruse kriisist taastuvas majutuses ja toitlustuses ning hariduses.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi oli teenuste sektoris veel eelmise aasta viimastel kuudel tööjõupuudust tunnetavate ettevõtete osakaal suurem kui pikaajaline ajalooline keskmine, kuid jaanuaris see kahanes. See võib olla märk, et kerkinud elukallidus hakkab järjest enam mõjutama ka teenuste sektori ettevõtteid, sest see suurendab survet tõsta palkasid, mille osakaal selle sektori ettevõtete kuludes on tavaliselt suurem kui tööstussektoris. Teisalt hakkab majapidamiste ostuvõime vähenemine piirama nõudlust teenuste järele. Prognoosi järgi hakkab majandus taastuma sellel aastal ning majanduslanguse mõju tööturule jääb varasemate kriisidega võrreldes tagasihoidlikumaks. Seda lubab prognoosida kvalifitseeritud tööjõu värbamise keerukus pikemas ettevaates.
