Statistikaameti teatel tõusid tarbijahinnad jaanuaris aastavõrdluses 0,2 protsenti. Energiahinnad odavnesid 2,5 protsenti, aga toiduained (sh. alkohol ja tubakas) kallinesid 0,5 protsenti.
Hinnakasvu taga oli peamiselt elektri kallinemine (21 protsenti), mis tõstis tarbijahindu 0,7 protsendi võrra. Elektrihind oli Põhjamaade elektribörsil jaanuaris rohkem kui poolteist korda kallim kui eelmisel aastal samal ajal. Majapidamiste elektriarveid tõstis suurem elektritarbimine. Elektritarbimist on tänavu mõjutanud külm talv. Majapidamiste ja ettevõtete elektritarbimine kasvas jaanuaris seetõttu aastaga üheksa protsenti. Eestis on elektri tarbijahinnad olnud väga heitlikud seetõttu, et meie hinnastatistika ei võta arvesse Eesti Energia fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, vaid arvestab üksnes elektri börsihindade muutusi.
Jaanuaris olid mootorikütused veel märksa odavamad kui aasta tagasi, kuid alates eelmise aasta novembrist on naftahind maailmaturul tõusnud dollarites arvestades 26 protsenti. Veebruari alguses oli nafta hind juba kuus protsenti kõrgem kui aasta tagasi ning see kiirendab järgmiste kuude inflatsiooni. Nafta hinnatõusu taga on ootused, et majanduskriis lõppeb vaktsineerimiste tõttu peagi, ent samal ajal ei plaani OPEC+ riigid naftatootmist märkimisväärselt suurendada.
Teenuste ja tööstuskaupade hinnad kallinesid aastaga vähesel määral (0,7 protsenti), sest ka palgakasv on olnud aeglane ja majandus ei tööta täisvõimsusel. Teenuste hulgas on alates koroonakriisi algusest enim odavnenud majutusteenuste ja üürihinnad (jaanuaris vastavalt –10 protsenti ja –9 protsenti). Samal ajal kallinesid ligikaudu kümnendiku võrra sotsiaalkaitse ja hambaravi.
Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb tarbijahindade kasv eeloleva aasta jooksul järk-järgult ja aasta keskmine hinnakasv ulatub 1,4 protsendini.
