Euroala majandus püsis II kvartalis suhteliselt heal järjel, kuid välisnõudluse edasine väljavaade on muutunud aasta esimese poolega võrreldes pessimistlikumaks. Kuigi Eesti väliskaubandus eurodes mõõdetuna II kvartalis kasvas, on kasvu mõjutanud jätkuvalt kiire hinnatõus, mis tuleneb nii energiakandjate kui ka toormete kallinemisest. Kaupade ja teenuste eksport suurenes 29% ja import 20%.
Kiire hinnakasv, sõjategevus ja Venemaa-vastaste sanktsioonide järkjärguline rakendumine on tekitanud kaubaturgudel üksjagu ebakindlust. Sellele vaatamata kasvas kaupade eksport II kvartalis 27%, kuigi seda mõjutas sama hoogne hinnakasv. Suuremad ekspordi kaubagrupid olid ka II kvartalis mineraalsed tooted ning puit ja puittooted. Mõnevõrra on kokku tõmbunud masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete eksport.
Kaupade sissevedu oli II kvartalis ligi kolmandiku võrra suurem kui aasta varem. Jätkus ka kauplemine Venemaaga. Mineraalsete kütuste sissevedu moodustas Venemaalt imporditud kaupadest ligi 60% ja puittoodete import viiendiku. Sanktsioonide mõju Venemaaga kauplemisel hakkab enam ilmnema aasta teises pooles.
Kuigi sanktsioonid mõjutavad ka rahvusvahelist teenuskaubandust, ennekõike maa-, mere- ja õhutranspordi piirangute näol, ei mõjutanud see II kvartalis veel teenuskaubanduse koondpilti. Teenuste eksport kasvas II kvartalis maksebilansi andmetel jooksevhinnas 32%. Suurima panuse kasvu andsid reisiteenused, mis taastusid pärast pandeemialaineid jõudsalt. Ka telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ning muude äriteenuste panus teenuste ekspordi kasvu oli endiselt suur. Mõnevõrra kahanes II kvartalis veoteenuste eksport. Teenuste importi mõjutas veel ühekordsetest tehingutest tingitud kõrge võrdlusbaas – teenuseid imporditi 15% vähem kui aasta tagasi.
Jooksevkonto saldo oli II kvartalis väikeses puudujäägis (–0,3% SKPst). Jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk; kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem.
Tagasihoidlikum nõudlus välisturgudel, püsiv hinnakasvusurve ja jätkuv ebakindlus süvendasid ettevõtjate pessimismi edasise suhtes. Küsitlused ootuste kohta näitavad, et rohkem on neid ettevõtjaid, kelle hinnangul eksporditellimused järgnevateks kuudeks on vähenenud ning järjest keerulisem on tootmissisendite hinnakasvu tootehindadesse edasi kanda. See pärsib ettevõtete võimekust teenida kasumeid ning ohustab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.
