Tarbijahindade kasv aeglustus veebruaris aastavõrdluses 4,2%-le. Jaanuariga võrreldes hinnatase ei muutunud, sest elektri ja gaasi odavnemine tasakaalustas tööstuskaupade ja teenuste tarbijakorvi hooajalisi hinnatõuse.
Suurt hinnaheitlikkust on viimastel kuudel põhjustanud elekter. Jaanuari alguses püstitas elektri turuhind Eestis päevasisese rekordi: 890 €/MWh. Veebruaris ja märtsi alguses oli elektri hind aga viimaseid aastaid arvestades küllaltki soodne, 70 €/MWh lähedal. Suur osa Eesti tarbijatest ostab aga elektrit ikka veel universaalteenuse hinnaga, mis on turuhinnast märksa kõrgem (154 €/MWh). Kui elektri universaalteenus mais kaob, võib see kaasa tuua hinnalanguse, millel on tarbijahinnaindeksile märkimisväärne mõju.
Veebruaris avaldusid toiduainete hindades kõige vahetumalt aasta alguses jõustunud kõrgem käibemaksumäär ja alkoholiaktsiisi tõus. Kuigi maksud on tõusnud, on toiduainete hinnakasv edasi aeglustunud. Põllumajandustoormete hinnalangus on järk-järgult üle kandunud toidu letihindadesse. Põllumajandustoormete hinnad hakkasid langema juba 2023. aasta alguses, kuid toiduainete klastri ettevõtted taastasid eelmisel aastal oma kasumlikkust. Neljandas kvartalis andsid ettevõtete kasumid siiski järele. 2023. aasta kokkuvõttes teenisid toiduainete hulgimüüjad pea sama suure kasumi kui põllumehed, toidutööstused ja jaemüüjad kokku.
Tööstuskaupade hindades on käibemaksutõusu mõju näha olnud vaid osaliselt. Sõidukeid müüdi eelmise aasta lõpus käibemaksutõusu ootuses rohkem, kuid suurem nõudlus ei toonud kaasa kiiremat hinnatõusu. Jaanuaris pidurdasid hinnakasvu riiete ja jalatsite suured allahindlused, mille tõttu odavnes tarbijakorv kuuga 0,3 protsendipunkti. Varasemad hinnad taastusid veebruaris osaliselt.
Teenuste hinnakasv on viimastel kuudel kogunud kiirust transpordi- ja meditsiiniteenuste kallinemise tõttu. Veebruaris olid teenused 5,7% kallimad kui aasta eest, kuigi käibemaksutõus mõjutas teenuste hindu vähem kui ülejäänud tarbijakorvi. Nimelt jäid käibemaksutõusust puutumata näiteks üür, meditsiiniteenused, haridus, aga ka kindlustus- ja pangateenused.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kallineb tarbijate ostukorv 2024. aastal keskmiselt 3,4%.
