Töötuse määr oli selle aasta esimeses kvartalis 7,1% ja võrreldes eelneva kvartaliga tööpuudus kahanes. Vähem rõõmustav on, et samal ajal oli tööga hõivatud inimesi vähem kui mullu ja väiksema töötuse taga oli inimeste madalam tööturul osalemise aktiivsus.
Statistikaameti andmetel oli tööga hõivatuid aasta varasemaga võrreldes 4,4% vähem ning tööhõive kahanes võrreldes eelmise kvartaliga hooajalisi tegureid arvesse võttes. Ühtlasi oli tööga hõivatud vaid 640 000 inimest ehk vähem kui mullu teises kvartalis, kui kriis avaldas tööturule väga tugevat mõju. Maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute kohta näitasid seevastu esimeses kvartalis stabiilset olukorda ning ka registreeritud töötute arvu kasv oli väiksem kui tööjõu-uuringus täheldatud hõive kahanemine. Küsitlusel põhinev tööjõu-uuring võib seega hõivet esimeses kvartalis veidi alahinnata.
Kahtlemata mõjutasid tööturgu aasta alguses koroonaviiruse kriisi uus laine ja nakkuse leviku tõkestamiseks seatud uued piirangud. Juba viiruse esimese laine ajal nägime, et Eesti tööturg on paindlik ja võrreldes teiste riikidega tõmmati töökohti majandusliku tagasilöögi mõjul koomale ulatuslikumalt. Piirangute leevendamine eelmisel nädalal ning paljude piirangute tühistamine täna peaks aga tööhõive taas tõusule pöörama. Kindlustunde uuringute põhjal on hõive edasise kasvu suhtes optimistlikumaks muutunud ka tööandjad, kes juba tunnetavad suurenenud tööjõupuudust. Võrreldes eelmise suvega toetavad sellel kevadsuvel nii majanduse kui ka tööturu taastumist hoogustuv väliskaubandus, majapidamiste suurenenud säästud ja vaktsineerituse kasvu mõjul suurenenud kindlustunne tuleviku suhtes.
